Septembrikuu saabumine toob paljudele eestlastele meelde need ärevad ja ohtlikud ajad, mil alustati teekonda teadmatusse. Lahkumine kodudest ja lähedastest, tihti pikema eelplaanita, hetke olukorda kasutades. Ohtlik ja raske teekond sõja jalust ära, kuid lootuses peagi tagasi pöörduda. Teame, kuidas kõik läks…
Tuhanded kaasmaalased pääsesid, kuid nende hulk, kel tuli põgenemisel maksta oma eluga, oli samuti tohtult suur.
Saaremaal, Sõrve poolsaarel asuval Eesti kõige merelähedasemal – Jämaja kalmistul, tuultele ja tormidele avatud, seisab üksik kivialusele püstitatud rist. Kivialusel on lihtne plaat, millelt saab lugeda: “Laatseretlaeval “Maero” 22.09.1944 hukkunutele”. Meenutagem sel nädalal kõiki neid, kelle teekond vabadusse katkes, aga ka kõiki, kes on meie hulgast lahkunud, kuid kelle panuseta ei oleks meil võõrsil praeguseid võimalusi oma kultuuri hoida ja edasi kanda.
