Olen põhiliselt uurinud ja kirjutanud teemadel, millest rohkem lugeda, teada ja mõelda tahan — sageli on need ‘valdkondade' piiridel. Söandan öelda, et teen asju, millest ma ka ise osa võtaksin, mida lugeda ja arutada tahan. Sama on õppejõu tööga – selles ühendan teoreetilised küsimused praktikate ja tekstidega, eri kultuuride ja ühiskondade võrdlusega.
Kui nimetada üks valdkond, millesse rohkem panustanud olen, siis selleks on avalikkuse ja tsensuuri uuringud.
Avalikkus on kultuuri ja ühiskonna arengu võtmesõna.
Samas on olnud vaja Eesti totalitaarsüsteemi kogemus ja tsensuurikogemus analüüsidesse talletada. Olen kirjutanud sellest raamatud ‘Toimetamine: looming või tsensuur' ja ‘Transformation of Public Text in Totalitarian System'.
Millisel teemal tuleb Teie MÜ loeng ja miks just see?
MÜs on minu loeng mentaalne jalutuskäik Eesti kultuuri sfääridesse, selle vanemasse lukku ja kaasaegsetesse struktuuridesse, kus ühtlasi olen välja valinud Eesti kui organismi mõningad massaažipunktid.
Üks keskne punkt on ajakirjandus, mis on Eesti mõtte ja mentaliteedi kujundaja, ühiskonna arendaja.
Näitan, kuidas meie ühiskond on pidevalt muutuv ja ka valikute ees olev. Nii ongi.
Selleks, et me neid tegelike valikute kohti märkaksime, teadvustaksime ja adekvaatselt neile reageeriksime, tuleks ühiskonda veidi sellest aspektist mõtestada – mõtestada me ühishuvide alad, näha nende valdkondade arenguid ja tehtud/tehtavate valikute printsiipe.
Ajakirjandus ja ajakirjanike institutsioon on üks keskne ühiskonnaprotsesside mõtestaja ja suunaja. Seega on aktiivselt oluline küsimus, mis funktsioone ajakirjandus täidab ja mida ta ei täida.
Teisalt on meie kultuurisotsioloogilised uuringud näidanud, et Eesti kultuuriväljal on olemas nn suhteliselt väljakujunenud tüübid – võime rääkida Eesti kultuuritüüpidest. Põhiline tunnus on muide sooline jagunemine – kultuuris on tugevalt jaotunud meeste ja naiste valdkonnad ning tegevused. Samas on pidevalt ca 20% väga aktiivseid inimesi, kes on üldiselt ühiskonnas tegevuses ning kelle puhul sooline jaotus ei oma tähendust.
Mind ennast huvitab ka, kuidas Eesti kultuuri protsessid erinevatest ühiskonnasüsteemidest vaadatuna paistavad, loodetavasti jääb meil aega seda arutada.
Mida ootate Kotkajärve Metsaülikooli nädalast? Kes paljudest teistest nimekatest külalistest tundub Teile kõige huvipakkuvam?
MÜ nädala esinejad-osalejad on kokku üks põnev mõtteväli, Eesti suure tamme võra hargnemisi mõnes osas.
Arvan, et see mõtteväli suunab ka koosarutlemisi. Loodan, et kasvab ja tugevneb tajumine, et mentaalselt ei ole Eesti kultuuril piire, aga samas kodu-Eestis võiksime rohkem maailma-Eestile mõelda ja sellesse panustada.
Kui 50 aastat oli Eesti suletud, siis hoidis Kanada-Ameerika eestlaskond Eesti ideed ja riiki hästi üleval, nüüd peaks kodu-Eesti võlga tasuma Eesti kultuurielu elevil hoidmisega pagulaste juures.
Palun Maarja Lõhmuse palvel lisada intervjuule järgnevad viited:
1) Eesti Raadio arhiivist on võimalik kuulata vanu kultuurisaateid – vt Pärl, Maarja siit!
2) Raamat – ‘Toimetamine: looming või tsensuur' siit!
3) Raamat – ‘Transformation of Public Text in Totalitarian System' siit!
Küsis: Helina Tamm
