Mõõtmetelt kuulub see 15. saj hansalinnade suurimate hulka. Kappaltar valmis aastatel 1478–1481 Lübeckis meister Hermen Rode töökojas. Eestisse rohkem kui 40 erinevat pühakut ja piiblitegelast kujutav altar 1481. a.
Tegemist on kahe tiivapaariga kappaltariga, mis on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Suletud tiibadel on 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud püha Nikolause poolt päästetud laeval.
Püha Nikolaus ja Püha Viktor olid Tallinnas eriti austatud pühakud. Püha Nikolaus oli kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühak. Püha Viktor Marseille'st oli vana Rooma sõdur, ristiusu märter, hukatud keiser Maximianuse poolt, ja ühtlasi Tallinna kaitsepühak.
Altarit restaureeriti ka nõukogude aja lõpus. Tehti ulatuslikke konserveerimistöid, kuid 1992. a need katkestati, restaureerimata jäid umbes pooled skulptuurid. Tolleaegne töö on küll tehtud väga hea kvaliteediga, ent tänased tehnilised võimalused on veelgi paremad. Nii võetaksegi töö uuesti ette. Restaureerimisega kiirustama ei hakata, aga teadusuuringud ja esitlusprojekt peaksid mahtuma paari aasta sisse.
Ettevalmistused restaureerimise alustamiseks kestsid pea aasta. Altarist on välja võetud mõni baldahhiin ning detail detaili haaval vaadatakse üle tehniline seisukord ning töötatakse välja edasine restaureerimise metoodika. Niguliste muuseumi direktori Tarmo Saareti sõnul on olemas väga palju selliseid tehnikaid, mis on mitte-lõhkuvad, millega tänasel päeval neid uuringuid läbi viiakse. Ei ole näiteks vaja füüsiliselt värvitükke lahti võtta, analüüse saab teha aparaadiga, mis pannakse puuskulptuuri lähedale.
Eriliseks teeb asja aga see, et inimestele ei näidata mitte ainult lõpptulemust, vaid tervet pikka restaureerimise protsessi. Tehniliste uuringute käiku ja restaureerimist esitletakse nii näitusel kui ka kodulehel www.nigulistemuuseum.ee.
Ille Grün-Ots
