Esimest korda kõlasid siin ka hispaania rahvusliku zarzuela-kunsti parimad palad. Zarzuela on hispaania rahvusliku ooperi vorm, mitte puhas žanriteater, vaid eksootiline segu. Oma kuldajal, 19. sajandi teisel poolel ilmuv zarzuela oli barokiajastul sündinud žanri uuendus, kus aariad olid segatud värss- ja proosadialoogiga.
Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk tundis siirast rõõmu, et Saaremaa muutumine juulikuiseks ooperisaareks on saanud sama enesestmõistetavaks nagu muru rohetamine soojade saabudes. „Ilma nendeta ei kujuta me oma suvesid enam ette,“ sõnas ta. Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on Saaremaa ooperipäevad koht, kus saavad kokku tipptasemel artistid, kirglikud muusikasõbrad ja võrratu loodus, luues unustamatuid hetki ja elamusi.
Tänaseks tegutsetakse 13 linnas ning hooajal tuleb välja 3-4 ooperiproduktsiooni. Trupp on andnud etendusi ka mujal Hispaanias, Andorras ja Uruguais.
Kataloonia ooper tähistab tänavu 42. tegutsemisaastat ning on aastakümnete jooksul toonud lavale rohkesti ooperiklassikat. Oma kindla näo on Kataloonia Ooper kujundanud aja jooksul. Ooperi looja on kunagine väga armastatud sopran Mirna Lacambra, kes oma lauljakarjääri lõpetamisel lõi sünnilinnas Sabadellis ooperiorganisatsiooni. Algul tegutsetigi ainult seal, aga arenedes hakati etendusi andma teistes linnades. Tänaseks tegutsetakse 13 linnas ning hooajal tuleb välja 3-4 ooperiproduktsiooni. Trupp on andnud etendusi ka mujal Hispaanias, Andorras ja Uruguais. Teatri repertuaarist on läbi käinud enam kui 75 lavateost, ning esinetud on enam kui 350 000 pealtvaatajale. Kataloonia ooperi tegutsemisaja jooksul on enim uuslavastusi näinud publiku poolt armastatud ooperiklassika – „Traviata“, „Don Giovanni“, „Boheem“ ja „Carmen“. Kataloonia ooperi eesmärgiks on olla keskseks ooperikunsti edendavaks institutsiooniks Kataloonias.
Ooperi juhi Oscar Lanuza sõnul on neile oluline, et ooperist saaksid aru ka need, kes näevad seda esimest korda. Ta oli Saaremaal juba eelmise aasta ooperipäevade ajal ning sai seal veidi ringi käia ja saarega tutvuda. See avaldas talle muljet ning talle meeldib mõelda, et ta asub pisikesel saarel, mis on ühtlasi lähedal nii Soomele, Rootsile kui ka Lätile.
Ooperipäevi alustati Giacomo Puccini ooperiga „Tosca“, mis on 1800. a Itaalias Napoleoni sissetungi ajal aset leidev vastupandamatu kire, armukadeduse, kättemaksu, vihkamise ja ennast hävitava armastuse lugu. Lauljanna Floria Tosca, tema väljavalitu maalikunstnik Mario Cavaradossi ja korrumpeerunud politseiülema Scarpia ümber keerlev poliitiline süžee mõistab hukka võimu katsed allutada kunstitõde.
„Tosca“ on romantiline draama nii sisult kui ka teostuselt, kus ampiirstiilis kostüümid täidavad suursuguseid kirikuid ja paleesid kurbmängus, mis hävitab kõik oma peategelased.
24. juulil etendati suure menuga flamenkoetendust „Carmen“, mis ühendas intensiivse kirgliku tantsu Bizet’ ooperi muusikamaagiaga. See oli omapärane ooperi ja flamenko põiming. Kasin lavaruum, millele orkester lõi suurepärase tausta ning pidevas liikumises lauljad ja tantsijad, kes voogavate volangkleitide ning stepptantsu vahelt paljastasid peategelase saatuse. Carmeni ja Don José traagilist, tantsitavat lugu võimendasid orkester, koor ja solistid. Lavastus viis vaatajad 19. sajandi Hispaaniasse ning ühendas flamenko kire Bizet’ rikkaliku muusikaga, pakkudes tantsu- ja muusikasõpradele ainulaadse kogemuse.
Flamenko tõi Bizet’ teose uusversiooni värskeid elemente. Lavastus väljus traditsioonilise ooperi kontseptuaalsest raamist ning oli kohandatud praegusaegse elu reaalsusega. Väärtused, mille eest Carmen seisab, on omased kaasaja naisele ning flamenkomuusika ja -tantsu valamine David Gutiérrezile omasesse vormi asetab etenduse uude 21. sajandile iseloomulikku universaalse müüdi ja flamenkotantsu paradigmasse.
Uuenduslik lähenemine loob tuntava eripära ning tulemuseks on värske ja originaalne kunst, mis paelub eri maade ja kultuuride publikut. BFB peetakse rahvusvahelisel areenil Hispaania üheks peamiseks flamenkotantsutrupiks.
Barcelona Flamenkoballett (BFB) on ajakirjanduse ja rahvusvaheliste institutsioonide poolt tunnustatud kui Barcelona linna suursaadik, esindades ajalooliselt Kataloonias õitsenud flamenkotraditsiooni. BFB kehastab uut lähenemist flamenkole, säilitades traditsiooni juuri, hõlmatakse samas erinevaid tantsu- ja muusikastiile. Uuenduslik lähenemine loob tuntava eripära ning tulemuseks on värske ja originaalne kunst, mis paelub eri maade ja kultuuride publikut. BFB peetakse rahvusvahelisel areenil Hispaania üheks peamiseks flamenkotantsutrupiks.
Õhtu oli täis kirge, draamat ja tipptasemel flamenkokunsti ning kuna piletid müüdi kiiresti kõik läbi, anti Saaremaal ka lisaetendus.
24. juuli õhtul sai Kuressaare lossihoovi kesköösalongis „Ooper, vein ja tapad“ nautida Kataloonia maitseid ning ooperi-, opereti- ja zarzuela-muusikat. Suupistelauad ooperisalongis olid kaetud tapade, cava ja veiniga ning meeleoluka muusikasalongi miljöö lõid Kataloonia Ooperi solistid. Esimeses osas lauldi ooperiaariad, teises operetimuusikat ning populaarseid laule, kolmandas osas zarzuela-muusikat.
25. juulil õnnestus osa saada Giacomo Puccini ooperist „Manon Lescaut“, mis tuli Saaremaal esitamisele esimest korda.
Puccini esimene menukaks osutunud ooper jutustab loo kurtisaan Manoni armumisest ja kloostrist lahkumisest, tema tõusust ja langusest. Manoni, keda hullutab rikkus ja piitsutab luksusejanu, ootab allakäik ning traagiline lõpp. Ooper keskendus armastuse, ambitsiooni ja rikkuse korrumpeeriva mõju teemale.
„Manon Lescaut“ realistlik lavakujundus lähtus Orléans’i hertsogi valitsusaja Prantsusmaa oludest ja kujutas ebavõrdsust, mis valitses lihtrahva tagasihoidliku elu ja aadli liialdatud luksuse vahel. Kostüümid juhatasid publiku sellesse ühiskonnaklasside vastasseisu, mis viis Prantsuse revolutsioonini.
Publikut vapustasid Manon Lescaut osatäitja sopran Berna Perles’i ja Des Grieux’ osatäitja tenor James Lee võimsad häälepartiid, mis tõid kananaha ihule. Saime suurepärase ooperielamuse osaliseks ja publik aplodeeris lõpus püsti seistes. Nii seda kui ka teisi oopereid saatis Kuressaares Vallès’i sümfooniaorkester, mis tegutseb 1987. aastast ja on asutamisest peale olnud Kataloonia Ooperi püsiorkester. Selle peadirigendiks on 2018. aastast Xavier Puig.
26. juulil käisime vaatamas Giuseppe Verdi „Trubaduuri“. Teos paistab ooperimaailmas silma keerulise, dramaatilise, keerdkäike täis süžeega, mis on vormitud kauniteks aariateks ning ansamblinumbriteks. Ooperis on kaks suhtekolmnurgaga süžeed: esimese neist käivitab armastus (Manrico – Leonora – Conte di Luna) ja teise kättemaks (Azucena – Conte di Luna – Manrico). „Trubaduuri“ kirgedest tulvil tegevusliin võimaldas Giuseppe Verdil luua põnevaid tegelaskujusid ning panna muusikasse dramaatilisi olukordi.
Ooperi tegevus toimub keskajal. Traagilise saatusega armukolmnurka raamib lavakujunduses võimas sammastik, mis otsekui vangistab peategelase ja viib ta julma lõpuni. Geomeetriliselt joondatud ja kergesti muudetavate dekoratsioonidega lavakujundus loob omamoodi monumentaalse atmosfääri, mis toetab lugu, nii et publikul on kergem lugu jälgida.
Jällegi köitsid ooperipäevade publikut väga võimsate häältega peategelased: Leonora osas sopran Maribel Ortega, Manrico osas tenor Gustavo Porta, krahv di Luna osas bariton Carlos Daza, Azucena osas metsosopran Laura Vila. Ooperi lõppedes aplodeeriti taas püsti seistes.
Tehti teatavaks ka järgmise aasta Saaremaa Ooperipäevade peaesineja, kelleks on Lõuna-Korea Daegu Ooperiteater.
Ooperipäevade kõrghetkeks on alati Ooperi gala, mis seekord toimus 27. juulil. Selle esimeses osas tulid esitusele parimad aariad erinevatest ooperitest, teises osas Katalaania ooperi ja Hispaania zarzuela-muusika. Võimsad häälepartiid vaimustasid publikut. Galal tegi Saaremaa Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk teatavaks, et see on tema juhtimise all toimuv viimane festival ja andis juhi rolli üle Saaremaalt, Kihelkonnast pärit maailmakuulsale tenorile Ain Angerile, öeldes: „Tema kingad saavad olema palju suuremad kui minu kingad.“ Tehti teatavaks ka järgmise aasta Saaremaa Ooperipäevade peaesineja, kelleks on Lõuna-Korea Daegu Ooperiteater.
Ooperipäevade lõpetuseks mängiti 28. juuli päeval veel kahevaatuselist kogupereooperit „Mängime Võluflööti“/ Wolfgang Amadeus Mozart Emanuel Schikaneder / Leelo Tungal, mida etendas MTÜ Ooperiga Sõbraks. Selle kunstiliseks juhiks on Ain Anger, Saaremaa Ooperipäevade uus kunstiline juht.
Nimetatud kogupereooper on W.A. Mozarti „Võluflöödi“ lõbus ja seikluslik lühivariant värskete eestikeelsete laulutekstidega.
Leelo Tungal on öelnud: „Vanaisad on pensionäridena soliidsed härrad, kuid neile meeldib vahel meenutada oma noorpõlve, kui nad olid veel seiklushimulised vigurvändad. Igatahes väidab vanaisa Papageno, et tema ja prints Tamino seiklustest kirjutas ta noorpõlvesõber, helilooja Wolfgang Amadeus Mozart, koguni ooperi…“
Ooperipäevade lõppedes jäid „Võluflöödist“ kõlama ka praeguses maailmas aktuaalsed Leelo Tungla seatud toredad värsiread:
Hea võidab kurja
Hiljem või varem!
Muusika saatel on
Heal võita parem.
Olid meeldejäävad ooperipäevad. Kohtumiseni järgmisel suvel Saaremaa 18. ooperipäevadel!
