Õpituba juhtis Ene Timmusk, kes oma esimesed kindad kudus juba koolipingis. Eks seda pusimist oli siis palju, et eri värvi lõngadega kududes muster kiskuma ei hakkaks ning lõngad liiga keerdu ja sassi ei läheks. Samas teavad kogenud kudujadki, et mustrit kududes pole sugugi kerge seda keerduminemist vältida. Nii et selles osas ei pea oma pead palju valutama.
Tartu College’is ühe õhtuga loomi päris valmis ei saanud. Kaasa sai antud juhendid ja näpunäiteid, kuidas käib topeltkoes kõrvade valmistamine, sokikannal põhinev pea kujundamine ja sõrmkinnaste sõrmeosade kudumise oskuste põhjal käppade loomine. Anu Raud ütleb oma raamatus, et kudumine on see kõige lihtsam osa, valmis loomadele silmade õigesse koha asetamine hoopis raskem. Ta soovitab valmis loom kätte võtta ning talle otsa vaadata. Niipea kui tajud, et ta sulle vastu jõllitab, ongi õige koht leitud. Enel oli kaasas „Suur kindaraamat“, milles erinevate Eesti kihelkondade mustrid sees. Musterloomi kududes võiks vabalt kasutada just mõnda sellist, mis kuduja enda või ta esivanematega seotud.
Kui musterloomade vastu suurem huvi, siis Ene lubab lahkelt appi tulla. Lisaks on Ene lahkelt lubanud annetada oma aega ja materjali ning Ukraina toetuseks kududa kümme musterlooma, hinnaks 50 dollarit tükk. Kogu summa läheks Ukrainale. Mustri ja looma osas võib kirjutada: enet ät rogers.com
