Telli Menüü

Pähe ja peas vabariigi aastapäevaks


Kui teil oli kavas minna pidulikule kontserdile ning Vabariigi Presidendi ja pr Evelin Ilvese vastuvõtule, pühitsemaks Eesti Vabariigi 96. aastapäeva, siis pidite kõigepealt Pärnusse jõudma, kus neid üritusi tänavu sealses kontserdimajas peeti. Järgmisena pidite te vastavalt riietuma. See eeldas frakki, smokingut, tumedat ülikonda, balli- ehk maani kleiti või rahvarõivaid.
Eesti muistse vabadusvõitluse-aegne mood muutus nii popiks, et antud kaks mini-hundut, Suvi Mari (4) ja Tuuli (5) kandsid neid järgmisel päeval ka lasteaeda. Nende õpetaja Aire innustus nähtust ja varsti meisterdas kogu rühm ning kandis seda ajaloolist ja uhket peakatet. Unustage fascinator – see peen kübara skulptuurne lisand, mida briti naised uhketel üritustel kannavad; ka sõjakübarat sobib kanda presidendi vastuvõtule! Foto: Riina Kindlam

Merili, Karl August (Kusti), Ketlin ja Oliver on kogunenud ümber Eesti trikoloori, harjutamaks selle kokkupanemist nii, nagu see toimuks pärast lipulangetamist laagris. (Alati mõjub julgustavalt, kui Superman valvab lippu – aitäh, Oliver!) Tänavu 24. veebruari päikesetõusul toimus kaks suuremat riigilipu heiskamise tseremooniat: Toompeal Pika Hermanni torni ja Pärnus Rüütli platsil. Soovitatav oli seal ja ka Kaitseväe paraadil Pärnu Keskväljakul kanda võimaluse korral kaelarätti, koolimütsi, teklit või sõjakübarat. Foto: Riina Kindlam
Üks Nõmme Noortemajja koondustele koonduv hunduparvik valmistas riigipühaks ette, harjutades lipuga ümberkäimist (lipuvalves olekut, lippurite vahetust, lipu heiskamist ja kokkupanemist) ning meisterdades endale sõjakübaraid. “Sõjakübaraid vajati lahingus peakaitseks nuia-, kirve- või mõõgalöökide vastu. Sõjakübar tehti metallist, sageli metalliribadest, sest vanasti oli metallivaene aeg. Ribadest kübar ei kaitsenud pead täiesti, kuid suure löögihoo pidas siiski kinni. /…/ Sõjakübar on ühtlasi peakate, sellepärast õmbleme selle sisse riidest murumütsi. Murumüts õmmeldakse neljast siilust vilditaolisest mustast või sinisest villasest riidest.” Nii õpetatakse skaute raamatus Ränikivi (Heino Jõe, Stockholm, 1950). Kuna praegu on veelgi metallivaesem aeg, tegid lapsed sõjakübaraid paberiribadest. Ja kuna skautlus on nüüd nii poistele kui tüdrukutele Eestis, oli üks kiiver ka stiilselt kaunistatud paberist rukkilillega.

Riina Kindlam, Tallinn

Loe edasi