Igal aastal on meie näitusel eri teema. Sel aastal toimub PiparkoogiMaania näitus 19. korda ja teemaks on Muinasjutt. Varasemad teemad on olnud näiteks Võlupood, Ajamasin, Mänguasjamuuseum, Eesti, Mütoloogia, Arhitektuur, Film jpm.
PiparkoogiMaania näitusel eksponeeritakse igal aastal ka mõned välismaiste autorite teosed, näiteks Poolast ja Ungarist.
Näitusega samal ajal toimuvad Galerii keldrikorruse pop-up köögis ka piparkoogitöötoad, mida viivad läbi näitusel osalevad kunstnikud. Töötoad on väga populaarsed – iga päev toimub neli erinevat töötuba kooliklassidele ja ka muudele gruppidele, töökollektiivide jõuluüritused ja perekondlikud külastused.
Fotogalerii
PiparkoogiMaania peakorraldajad on Mari-Liis Laanemaa ja tema abikaasa Pelle Kalmo, ning Kaarin Briedis, Mari-Liisi lapsepõlvesõbranna ja kooliaegne pinginaaber.
Kuidas sündis idee luua näitus „Piparkoogimaania“?
Näituse kuraator, kunstnik Mari-Liis Laanemaa oli teinud kunstilisi piparkooke koos oma arhitektist ema ja kunstnikust isaga juba lapsepõlvest saati. Piparkooke lõigati noaga taignast välja vaba käega ja kaunistati loominguliselt. Sellest sai alguse unistus teha näitus, kus oleksid eesti kunstnike valmistatud piparkoogid. Reaalsuseks sai näitus läbi juhuse, kui praeguse PiparkoogiMaania näituse korraldajad Mari-Liis ja Pelle osalesid kunstirühmituse ,,Ruum ei ole tühi“ näitustel ja ühte grupi järjekordset detsembris toimuvat näitust paluti kureerima Mari-Liis. Kuna näituse toimumisaeg oli detsembris, siis tundis Mari-Liis, et nüüd oleks aeg teha ammune unistus teoks ja kõik grupi disainerid ja tekstiilikunstnikud said ülesandeks teha oma teosed kõigile uuest materjalist – piparkoogitaignast.
Kui kaua aega kulus selle näituse ettevalmistamiseks?
Tegeleme näituse ettevalmistustega aastaringselt. Talvel pärast näituse lõppu tegeleme näituse dokumenteerimise, arhiveerimise, kokkuvõtete tegemisega. Näitusega paralleelselt toimuvatesse töötubadesse registreerutakse juba aasta ette ning kevadest alates tuleb suhelda reisibüroodega üle Euroopa, kes planeerivad ekskursioone näitusele. Tõsisem ettevalmistus algab septembris-oktoobris.
Kui palju inimesi osales eksponaatide loomisel? Kas tegemist oli professionaalide või hobitegijatega?
Sel aastal osales näituse eksponaatide loomisel 114 kunstnikku. Enamus neist on Eesti Kunstiakadeemias õppinud erinevate loomealade esindajad. Vaid mõned üksikud on professionaalsed kokad. Aastatega on tee meie juurde leidnud ka muudest valdkondadest piparkoogifänne. Näiteks korraldasime aastaid piparkoogi fotovõistlust, mille võitjad kutsusime ka näitusele osalema. Ja tihti osalevad teoste valmistamises ka kunstnike lapsed ja pered.
Kas kõik eksponaadid on söödavad või on osa neist spetsiaalselt loodud pikaajaliseks säilitamiseks?
Kõik teosed on söödavad ega säili pikalt. Parandame eksponaate igapäevaselt, sest õhuniiskuse muutused ja teoste suured mõõtmed muudavad piparkoogiteosed väga haprateks. Rääkimata näituse külastajate uudishimust vahel mõni tükk ära murda või lastest, kes keelega proovivad, kas tegu on ikka ehtsa piparkoogiga. Sellele vaatamata ei ole me tahtnud töid peita vitriinide taha, sest piparkookide magus-vürtsikas lõhn on väga oluline osa näitusest.
Milliseid ebatavalisi materjale, peale glasuuri ja taigna, kasutatakse eksponaatides?
Kasutatakse kõikvõimalikke toiduaineid alates spagettidest kuni želatiinilehtede ja hommikuhelvesteni, aga peamiselt on ebatavalised töövõtted, mida kunstnikud on kaasa võtnud oma igapäevatöövõtetest. Näiteks arvutis projekteerimine, laserlõikus, 3D printimine ja suured keraamikaahjud.
(Rohkem infot ja fotod: piparkoogmaania.ee)
