Üha kõrgemalt käiv päike on Eestis paistnud iga päev kuu aega järjest, lüües lume ja tohutud jääväljad särama. Selle helguse käes pole paslik kurta. Ükskord ta sulab nagunii.
Riina Kindlam, Tallinn
Pöörasevõitu pööripäev
märts 24, 2013 Estonian Life No. 12 2013
Sellise tervitusega tuldi 20. märtsil kevadisel pööripäeval ühes Tallinna lasteaia fuajees vastu uue aastaaja ametlikule (astronoomilisele) saabumisele. Vana puust tünni otsas, suure musta raudpanni sees olevale kohevale mustale mullale on külvatud seemned, mida valvavad pannivarrel viis tibukest. Kõrval vaasis on veel raagus oksad, allpoolsetel mõned hallid kiisukäpatupsukesed küljes. Kui laps neid peos hoides lasteaeda marssis, naljatas teda saatev vanaema: "Omad vitsad!". Sel samal hommikul oli kõikjal Eestis, nagu ka pea terves Kanadas miinuskraadid, Tallinnas tuulekülmaga koguni -14. Lumi lendles akna taga, kuid pigem ülespoole. Äkki seda ilmatark mõtleski, kui hommikutelevisioonis rääkis lume aurustumisest päikse käes...
Üha kõrgemalt käiv päike on Eestis paistnud iga päev kuu aega järjest, lüües lume ja tohutud jääväljad särama. Selle helguse käes pole paslik kurta. Ükskord ta sulab nagunii.
