President rõhutas, et ta ei saa olla kõrvaltvaataja ja mitte midagi teha, kui muutused pensionile minekuks on vajalikud, sest eluiga pikeneb ja elanikkond vananeb. „Peame eeskuju võtma naaberriikidest Euroopas, kus minnakse hiljem pensionile. Peame kauem töötama, et luua rikkust meile endale. Peame tegutsema koos,“ sõnas Macron. Juba on loodud 700 000 töökohta ja töö peab saama ka paremini tasustatud. President oli valmis kohtuma ametiühingutega juba järgmisel hommikul, et leida võimalused töötingimuste parandamiseks ja jõuda kokkuleppele.
Prantsusmaa tahab olla Euroopas atraktiivne, roheline ja ökoloogiline maa, kuhu tahetaks investeerida, rõhutas president. Teiseks eesmärgiks riigis on tagada kord ja õigussüsteemi toimimine. Tuleb võidelda kelmuse, korrarikkumiste ja maksude maksmisest hoidumise vastu ning tagada kontroll illegaalse immigratsiooni üle.
Kolmandaks oluliseks punktiks pidas riigipea progressi, et lapsed saaksid paremini elada ja selleks tuleb parandada tingimusi lastehoiusüsteemis sõimeeast alates, muuta paremaks koolisüsteem ja õpetajate töötingimused, puuduvate õpetajate tunnid tuleb asendada. Parandama peab perearstisüsteemi Prantsusmaa piirkondades, kus inimestel puudub perearst. Praegu pole perearsti 600 000 inimesel.
Kliimatingimused on heitlikud, elanikkond vananeb, seetõttu peab presidendi sõnul vastu võtma ebapopulaarseid otsuseid. Kui 2019. a põles Notre-Dame, mõeldi, et seda taastada pole võimalik. Ometi võeti vastu otsus ja tuhanded on olnud mobiliseeritud ning töötanud selle nimel, et Notre-Dame taastada ja loodetavasti saab katedraali 2024. a taas avada. Nüüd peab pensionireformi nimel samamoodi pingutama. Igaüks mängib siin rolli. „Ma usun rahva jõudu,“ sõnas Macron. Need kolm eesmärki peavad prantslasi ühendama.
Riigipea loodab Prantsusmaa rahunemisele 100 päeva jooksul ja tahab uue kokkuvõtte teha 14. juulil. Kõne lõpetas president nagu tavaliselt: „Ma usun teisse. Elagu Vabariik, Elagu Prantsusmaa!“
Samal ajal Macroni kõnega toimusid mitmel pool Prantsusmaal meeleavaldused. Pariisis lõhuti esimeses linnaosas (1. arrondissement) politsei prefektuuri sissepääs, põletati prügikaste ja autosid. Rahvas oli tänavatel ka Bordeaux’s, kus üks meeleavaldaja ütles, ,,et tuleb teha piisavalt lärmi, et president meid kuulda võtaks“. Marseille’s toimus relvastatud kaklus, kus oli kolm vigastatut.
Poliitilised reageeringud riigipea kõnele ei lasknud end oodata. Öeldi, et riigipea tahab vaid 14. juulini aega võita ja probleeme külmutada.
Riigipea kõne võiks erinevate poliitiliste parteide esindajate sõnul kokku võtta järgmiselt: „reaalsusest väljas“, „eitamine“, „õiglasem rahvas“. See kõne ei muutvat poliitikute hinnanguil midagi ja Macron soovib vaid aega võita.
CFDT peasekretär Laurent Berger sõnas peale kõnet, et presidendil polnud kõnes „midagi konkreetset“. CGT peasekretär ja LCI liige Sophie Binet lisas omalt poolt, et „normaalsus ei taastu enne, kui pensionireformist ei taganeta“. Tööliste Liidu (Force Ouvrière) peasekretär Michel Beaugas kutsus Franceinfos üles „jätkama surve avaldamist“ ja jääma „sihikindlaks“. „Riigipea kõne tekitab vaid hämmingut,“ reageeris CFE-CGC president François Hommeril. Seoses 100 päevaga, mida Macron mainis vajavat riigi rahunemiseks, teatas FSU peasekretär Benoît Teste: „Meil on ees 100 päeva, et veel kord näidata, et see reform ei saa läbi minna rahva tahte vastaselt.“
La France Insoumise’i juht Jean-Luc Mélenchoni sõnul on Macron „täiesti reaalsusest väljas“, ta süüdistab riigipead kahe aasta vabaduse varguses ning kutsus Macroni teleesinemise ajal üles „pottide-pannide kontsertidele“ linnavalitsuste ees, väljendamaks rahulolematust pensionireformi vastu.
LFI saadik ja Rahvusassamblee finantskomisjoni esimees Éric Coquerel sõnas, et riigipea ei olevat ikka veel aru saanud, mis Prantsusmaal toimub.
Roheliste saadik Sandrine Rousseau leidis, et Macron ei teinud ökoloogia valdkonnas ühtegi teadaannet. Temaga nõustus teine Roheliste saadik Marine Tondelier, nimetades Macroni tegevust probleemi „eitamiseks“.
„Ei midagi uut ega konkreetset vagade soovide kataloogis,“ reageeris vabariiklaste president Éric Ciotti pärast Macroni kõnet.
„Ma olen selle kõne pärast mures,“ teatas pensionireformi toetajast Euroopa Parlamendi liige ja vabariiklaste esindaja (Les Républicains) François-Xavier Bellamy. „Kõnet kuulates tunneme, et president eitab reaalsust, mis nüüd jõuab juba absurdini.“
Paremäärmuslaste partei juht Marine Le Pen’i sõnul „ignoreerib“ Macron prantslaste kannatusi ja „on otsustanud prantslastele taas selja keerata.“ Marine Le Pen kritiseeris presidendi „mitte ühenduses olemist, üksildast ja nüri võimupraktikat“, mis „kuulutab viieaastaku jätkumist põlguse, ükskõiksuse ja jõhkruse meetodil, millest on vaja valimiskasti kaudu lahti saada.“ Le Peni arvates oleks Macron saanud referendumi või pensionireformi tagasivõtmisega siluda prantslastega suhteid, aga ta pööras neile taas selja, ignoreerides rahva kannatusi.
„Me ei ole valmis uut lehekülge keerama,“ teatas Ametiühingute Keskliit enne Macroni kõnet.
„Pärast seda, kui ta oli võtnud meilt kaks eluaastat, võttis ta meie õhtust 15 minutit, et tavapäraselt mitte midagi öelda,“ teatas 17. aprilli õhtul Franceinfos Laure Lavalette, RN-rühma pressiesindaja ja Var’i piirkonna saadik Rahvusassamblees.
„Emmanuel Macron surub oma tahet peale ja valitseb rahva tahte vastu,“ teatas 18. aprillil Franceinfole Sébastien Chenu, RN saadik ja Rahvusassamblee asepresident. Chenu süüdistas riigipead „täiesti teisel planeedil elamises.“
Reageerides muredele, mida kaaskodanikud on viimastel kuudel väljendanud iseseisvama riigi, ausama ja ühtsema riigi ülesehitamisel tugevamas Euroopas – see on Emmanuel Macroni suund presidendi Renaissance’i partei peasekretäri Stéphane Séjourné jaoks. Renaissance suunab sellesse kõik oma jõu ja energia. „Õiglasem rahvas“ oli presidendi sõnum nende jaoks.
Rahvusassamblee Renaissance’i rühmituse president Aurore Bergé kinnitas omalt poolt, et presidendil on „Prantsusmaa ja prantslaste jaoks selged ambitsioonid.“
Renaissance’i Oise'i parlamendisaadik Eric Woerth ütles pärast Macroni kõnet, et „Mea culpa“ on see, et me ei suutnud lõpuks veenda. Tema sõnul tundis president prantslaste viha ära ja tegi oma kõnes rahumeelsusžesti. „Ta ei saa olla president ja mitte kaitsta rahvuslikke huve. Mõnikord ei lähe see huvi lihtsalt kokku hetkearvamusega. Nii on see pensionireformi puhul,“ lisas ta.
Ametiühingute Keskliit kutsub 20. ja 28. aprillil taas meeleavaldustele. Suuremad meeleavaldused on plaanis 1. maiks.
