Esimene laagri päev algas tüüpiliselt: avaparaad ja telkide püstitamine. Õhtupoole oli laager aga hoopis erinev, kuna toimus suurlõke ja tants gaididega. Skautide ja gaidide laagrid olid erinevatel aegadel sel aastal, aga laupäeva õhtul oli mõlema laagri rahvas Kotkajärvel, kuna gaidlaager lõppes pühapäeval. Lõke ja tants olid mõlemad meeldivad ja toredad lastele. Ilma gaidideta ei puudunud laagrist hoog ega ühised elamused – vastupidi, „Kartul 2025“ ühendas skautlaagris osalejad lõbusaks ja ühtseks pereks.
Laagri ajal toimusid skautidele põnevad matkad ja mängud. Näiteks võeti ette väljakutsuv matk Kotkajärvelt Mooti järve äärde, mis pani proovile nii osalejate matkatarkused kui ka füüsilise vastupidavuse. Iga õhtu lõpetas traditsiooniline saunaskäik, mis aitas päeva muljed mõnusalt läbi seedida ning laagri hiies saadi osa vaimsest ühendusest loodusega. Menüüs leidus iga päev mõni kartuliroog – olgu hommikuks praekartulid, lõunaks kartulisalat või õhtusöögiks ahjukartulid. See tuletas teemakohaselt meelde kartuli olulisust. Nädala jooksul said poisid proovida ka kõiki armastatud skauditegevusi. Programmis olid vibulaskmine, trossisõit (zipline), ronimisseinal turnimine, ujumine ja palju muud, mis kuulub ühe korraliku skaudilaagri juurde. Suure põuaperioodi tõttu kehtis enamiku laagri ajast metsas tulekeeld. See aga ei tähendanud, et lõkkeõhtud oleks pidamata jäänud – leidlikud skaudid pidasid virtuaalseid lõkkeõhtuid gaasitoitel tulekollete ümber. Nii ei jäänud ka seekord ükski lõkkenali rääkimata ja ükski laul laulmata, isegi kui päris lõkketuld näha polnud.
Fotogalerii
Fotod: Peter Türk
Erilise mõõtme andis laagrile kogu nädala kestev skautlike oskuste võistlus, mis kulmineerus esimese Kartuli Karika meistrivõistlusega. (Nime järgi otsustades võib see jääda ka viimaseks – tulevaste laagrite nimed on juba teised.) Võistlusülesanded panid proovile skaudid nii vaimselt kui füüsiliselt: tuli määrata aega päikesekella järgi, laulda peast skautide hümni Eestimaa, mu isamaa, nimetada eesti keeles kõiki kaheksat kompassisuunda, siduda erinevaid sõlmi, näidata üles ujumise vastupidavust, ehitada üles lõke ning demonstreerida nii liidrioskusi kui ka loomingulisust looduses. Kõik skaudid – ja kindlasti ka nende vanemad – võivad olla uhked, sest igaüks arendas ja näitas oma oskusi selle metsase lusti- ja õppetöö nädalaga. Võistlustulemused olid äärmiselt tasavägised: 14 skaudi ja venduri seast moodustatud 7 võistkonda jäid kõigest 9,5 punkti sisse (maksimum oli 100). Lõpptulemused:
I koht Martin Dumbrille ja Lukas Zifkin
II koht Lukas Puust ja Mathias Dumbrille
III koht Aleks Altosaar ja Heikki Hess
Laagri vanemskaudid ja juhid mängisid perekondliku ühtsustunde loomisel suurt rolli. Meie viis tublit juhti: Marc-Andre Perron, Laas Kolga, Felix Tamm, Hunter Meipoom ja Stephen Jenkins tulid tagasi Kotkajärvele juba vanemskaudi ja juhi rollis. Nende eeskuju ja kaasav tegutsemine tõid skaudid omavahel lähedasemaks ning tegid nädalaga kambast justkui ühe kokkuhoidva perekonna.
Hundud nautisid põnevat ja harivat nädalat juhtkonnaga, kuhu kuulusid Mati Pajo, Paul Sambla, Eerik Randsalu, Jaan Hess, Rick Roos ja Esko Remmel. Üks tipphetki oli matk kose juurde, kuhu poisid olid aasta varem kanuuga püüdnud jõuda, kuid olid soo läbimatuks muutudes ootamatult peatunud. Selle aasta madalama veetaseme tõttu kavandasid hundud hoopis maismaateed ja jõudsid edukalt sihtkohta. Kuigi kuiva suve tõttu polnud kose vool päris kiire, oli see siiski maaliline koht lõunasöögiks ja avastamiseks.
Hundudel oli mitu võimalust oma kanuu- ja süstasõidu oskusi lihvida ning nautida hüppamist alati populaarsest veepiiril asuvast ujumistornist. Igapäevane saunatamine koos füüsilise ja vaimse puhastusega oli pärast seiklusterohket päeva kõigile meeldiv. Hommikused lipu heiskamise ja õhtused lipu langetamise tseremooniad andsid kõigile hundudele rohkelt võimalusi nende oluliste oskuste harjutamiseks.
Hundud nautisid ka vibu- ja õhupüssidega laskmist ning trosslaskumist, õppides samal ajal palju kohaliku taimestiku ja loomastiku kohta. Mitmed poisid jagasid entusiastlikult oma laialdasi loodusalaseid teadmisi kõigi rühma liikmetega ning oli rõõm näha kõigi kirge Kotkajärve loodusliku ilu mõistmise vastu. Reedel korraldas Paul Sambla põneva oskusvõistluse, mis pani proovile erinevad skaudioskused nagu sõlmede sidumine ja kompassi lugemine ning nõudis poistelt ka oma teadmiste näitamist Kotkajärve mitmekesiste elementide kohta. Kui tolm oli vaibunud, väljusid võistlusest vääriliste võitjatena Oskar Zifkin ja Markus Randsalu.
Laupäeva keskpäeval rivistus kogu laager pidulikuks lõpuparaadiks, mida juhatas laagrijuht nskm. Marcus Tamm. Ka paljud lapsevanemad ja Kotkajärve sõbrad tulid lõpetamist kaema ning võisid uhkusega näha, kuidas noored oma nädala jooksul omandatud oskusi esitlesid.
Suur aitäh kõigile, kes aitasid kaasa selle laagri kordaminekule – nii köögi- kui ka tehnilisele tiimile ning kõigile teistele vabatahtlikele. Eriline tänu laagri juhtidele Mikk Altosaarele ja Topher Timuskile, kelle pühendumus ja juhtimine tegid „Kartul 2025“ laagrist tõelise kordamineku. Laagri mitteametlikuks hüüdlauseks kujunes lustakas hüüd „Elagu Kartul!“, mis kajas Kotkajärve metsade vahel veel kaua pärast viimase kartuli mulda panemist.
