Meie prantslasest prantsuse keele õpetaja Nicholas rääkis, et käis oma lätlasest abikaasaga palmipuudepühal Paljassaare poolsaarel. Vaja oli leida pajuoksi, millega abikaasa saaks teda utsitada, sealjuures kindlat poème’i lausudes: ,,Ümar nagu pajutibu, terve nagu mustrõigas! Haigused välja! Tervis sisse!“
Niimoodi pidid tegema Lätis kõik. Ja ta teadvat, et kohati Soomes ka. Me vaatasime talle sõnatult vastu, kuni keegi lausus, et vaasi toome küll, aga poème’i pole. Eestis on tegelikult ka urvitades lausutud: ,,Tõbi välja, tervis sisse!“ küll ja veel, Setomaal küllap tänasenigi.
Tegelikult on meilgi palmipuudepüha rahvanimetuseks urbepüha, sest palmiokste asemel tuli kasutada olemasolevaid oksi. „Pajuokstes, mis kannavad valgeid urbi (tudusid, tibusid) tuleb looduse kevadine ärkamine kõige esimesena nähtavale. Maa võib olla kohati veel hanges, kui pajuurvad hakkavad juba paisuma ning õitsele lööma. Neis varastes urbades on rahva usu järgi otse erakordset elujõudu, mida õige mitmel viisil püütakse oma huvides kasutoovalt rakendada,“ kirjutab Postimees 28. märtsil 1942.
Kui mõnel pool õnnistati või pühitseti urbadega pajuoksi katoliku kirikus ja jagati rahvale välja, nt Setomaal, omistati neile suuremat maagilist mõju. Nendega aeti karja esimesel päeval metsa ning löödi looma kolm korda. „Kus pajuoksi ei lastud kirikus pühitseda, seal käidi neid palmipuudepüha varahommikul või eelmisel õhtul metsast toomas.“ Ja siis urvitati ergaks ja virgaks tegemise nimel. Lõpp kevadväsimusele! Rõõmsaid ülestõusmispühi!
Riina Kindlam, Tallinn
