Aasta 1944 kujunes Eesti rahvale üheks traagilisemaks ja pöördelisemaks perioodiks 20. sajandi ajaloos. Teise maailmasõja lõpus vahetusid Eestis taas okupatsioonivõimud: pärast Saksa vägede taandumist saabus Punaarmee ning ees seisis Nõukogude režiimi taastamine.
Eestlased mäletasid 1940. aasta julme massiküüditamisi ja repressioone ning teadsid, mis neid ees ootab. Hirm tagakiusamise ja vabaduse kaotamise ees sundis kümneid tuhandeid inimesi põgenema – sageli öösiti, väikeste kaluripaatidega üle tormise Läänemere Rootsi või Saksamaa suunas. Hinnanguliselt lahkus Eestist 1944. aasta sügisel ligi 80 000 inimest, Rootsi jõudis umbes 32 000, Soome kaudu veel 7 000 ja Saksamaale ligi 40 000 eestlast (Inimõigust Instituut, 2025). Põgenejate seas olid ka mitmed tuntud kultuuritegelased, kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Nende hulgas oli neid, kes pidid jätkama oma loomingut võõrsil, hoides elus eesti keelt ja kultuuri olukorras, kus kodumaal valitses tsensuur ja hirm.
Kirjanik August Gailit oli üks neid eesti loomeinimesi, kes pidi 1944. aasta sügisel kodumaalt põgenema. Teise maailmasõja lõpul, kui Nõukogude väed Eestile taas lähenesid ja ähvardas uus okupatsioon, otsustas Gailit koos oma abikaasa Elvy Gailitiga ning perega Eestist lahkuda. Kodumaale jäädes ei oleks kirjanikul olnud võimalust oma loomet vabalt avaldada ning oleks elatud pideva hirmu all. Põgeneti 1944. aasta septembris (Kulli, 2022). Sarnaselt paljudele teistele eesti peredele tuli neil kiiresti tegutseda – info rinde lähenemisest levis, sadamad olid rahvast pungil ning Läänemeri ohtlikult tormine. Gailit lahkus Eestist väikese kaluripaadiga üle Läänemere, võttes kaasa vaid hädavajaliku.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
