Telli Menüü

Võidupüha – järelemõtlemise hetk


Võidupüha ja jaanipäev, mida pühitseme kahel teineteisele järgneval päeval, on väga erinevad tähtpäevad. Kui esimene kutsub valmisolekule kaitsma Eesti vabadust ja iseseisvust, siis teine annab võimaluse tunda rõõmu suvest ja lõõgastuda.

Kaitseliidu korraldatava Võidupüha paraadi traditsioon sai alguse 1934. a. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Landeswehri üle Vabadussõjas Võnnu lahingus 23. juunil 1919.

Rahvusvahelise olukorra pingestumise tõttu on Eesti vabaduse ja iseseisvuse kaitsmine taas teravalt päevakorral. Selleks peab meie riik olema valmis igal ajal – isegi jaaniööl. Vene president Vladimir Putin teatas äsja, et riigi tuumarelvade arsenali lisatakse tänavu veel 40 mandritevahelist ballistilist raketti, mis tulevad toime ka kõige moodsamate raketikilpidega. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Venemaa jõudemonstratsioon tuumarelvadega on õigustamatu, destabiliseeriv ja ohtlik.
Foto: Ülo Isberg (2015)

Võimuerakonna „Ühtne Venemaa” Riigiduuma liikmed tulid aga teisipäeval välja ideega, et N. Liidu riiginõukogu loomine 1991. a oli põhiseaduse vastane samm, kuna see olevat viinud N. Liidu lagunemiseni ja strateegiliselt tähtsate alade kaotamiseni. Tegemist olevat aegumatu kuriteoga. See nõukogu võttis mh vastu otsused ka Balti riikide iseseisvuse tunnustamise kohta.

Kõneldes mullu Võidupüha paraadil Valgas, nentis president Toomas Hendrik Ilves, et maailm on vähe muutunud viimase 95 aastaga, mistõttu pole mõtet elada illusioonides. Julgeoleku alustalad vabisevad. „Toores jõud, jõhker omavoli, valedega summutatud ebaõiglus ehk räige propaganda ja tõe moonutamine – kõik see, mille vastu noor Eesti Vabariik pidi viis põlvkonda tagasi võitlema, pole kuhugi kadunud. Seda, mis toimub praegu Ukrainas, nägi ja koges ka Eesti rahvas 1919. ja 1940. aastal. Seepärast ongi meie esiisade ja -emade sajanditagust vaprust märkiv Võidupüha kaugelt sisukam kui pelk jaaniõhtu sissejuhatus. See on eelkõige järelemõtlemise hetk,” ütles president.

Eesti valitsuse kontseptsiooni kohaselt on meie riigi kaitsevõime aluspõhimõte NATO kollektiivkaitse ja Eesti esmase iseseisva kaitsevõime koostoime. Eesti riigikaitsele on võrdselt olulised nii kutselised kaitseväelased, pühendunud kaitseliitlased kui ka kodanikukohust täitvad ajateenijad. Neid kõiki vajatakse.

See, et NATO sõdur kaitseb Euroopa Liidu (ja ka Eesti) piiri pole enam üksnes sümboolse tähendusega sõnakõlks, sest USA kavatseb tuua Ida-Euroopa NATO riikidesse täiendavat raskerelvastust ja 5000 sõjaväelast, mis aitab tasakaalustada Venemaa järjest kasvavat sõjalist võimekust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on sellel sammul selge sõjalis-strateegiline mõju. Julgustav sõnum, mis lubab nautida nii Võidupüha kui jaanipäeva.

Tänavune Võidupüha toimub Hiiumaal,
mis on ainus maakond, kus seda iseseisvuse taastamise järel siiani veel toimunud pole. Plaanis on mitmeid päevakohaseid üritusi, millega tehakse algust juba 22. juunil. Meie hiidlastest lugejad on selle üle kindlasti rõõmsad.

Head Võidupüha ja jaanipäeva kõigile!

Elle Puusaag

Loe edasi