Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. 1422. aastal võeti Valgas toimunud maapäeval vastu üldine maaseadustik, mis käsitles kristliku ühiskonna alusnorme ja teatud kirikukorraldusküsimusi.
Postmargil olev liilia ja pirniokste ornamendiga põimitud risti kujund sümboliseerib kristliku mõtteviisi ühtset, kindlat jätkuvat kasvamist ja levimist keskajal. Kujundi motiiv pärineb Karja Katariina kiriku lõunapoolse eeskoja ukse kohal asuvalt dolomiidist raiutud reljeefilt. Margiploki servadel on kasutatud sama kiriku koorivõlvi maalinguid, mis koosnevad kindla ikonograafilise programmi järgi ringikujulise ansamblina paiknevatest tähendusega märkidest. Nii asuvad ida-lääne suunalisel peateljel pöimrist (maailmakõiksuse jumalik harmoonia) ja pentagramm (kristus kui täiuslik inimene) ning vähemtähtsal põhja-lõuna suunalisel teljel peajalg, kolmjalg ja akantuselehtedega ristikujundid. (Omniva kodulehelt)
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.