Hendrik Laur oli sündinud 6. detsembril 1937 Tallinnas. 1944. a sai temast koos emaga üks paljudest Eesti lastest, keda sõda pillutas kodumaalt kaugele. Algul viis põgenikutee Saksamaale ja 1949. a edasi USAsse.
Esmase usulise kogemuse sai Hendrik lapsepõlves emalt, kelle suureks sooviks oli, et pojast saaks kirikuõpetaja. Kuna pagulaspere võimalused olid kitsad, pidi Hendrik ülikoolis õppimise kõrvalt käima tööl. Nii omandas ta 1962. a USA Tacoma Pacific Lutheran University’s teoloogilise kõrghariduse ja doktorikraadi.
Õp Hendrik Laur ordineeriti USA luterliku kiriku vaimulikuks 28. juunil 1964 ning teenis selle kiriku vaimulikuna 1964–1970 Argentinas ja 1973–2002 USAs. Aastatel 1970–1973 teenis ta E.E.L.K. Buenos Airese Reformatsiooni kogudust.
Pikimat aega on Hendrik Laur teeninud USA luterlikus kirikus Olympia kogudust, mis tema ametiajal ehitas endale ka uue kiriku. Samal ajal on ta aktiivselt teeninud ka mitmeid USAs tegutsenud Eesti pagulaste kogudusi. 1981. a alates teenis ta EELK Seattle’i kogudust ja aastast 1990 San Francisco kogudust kuni nende tegevuse lõppemiseni. 1981. aastast kuni surmani teenis ta EELK Portlandi kogudust.
Hendrik Laur on vaimuliku ameti kõrvalt töötanud ka õppejõuna, on olnud E.E.L.K. USA Chicago praostkonna abipraost 2000–2010, EELK Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi assessor 2010–2017. Alates EELK Põhja-Ameerika praostkonna loomisest oli ametivend Hendrik Laur praostkonna abipraost ja EELK kirikukogu saadik. Hendrik Laur oli ka EÜSi vilistlane.
Teda jäävad leinama lesk Valda ja lapsed peredega.
Kirikurahvas ja kaasvõitlejad jäävad teda mäletama ustava kaasteelisena, kelle võimsa ja samas maheda bassihäälega lausutud sõnum andis rahu ja kindlustunnet. Temas oli korraga nii kõrgelt koolitatud kirikuõpetaja vaimulikku väärikust kui elu ja maailma näinud inimese sooja tolerantsust.
Issand ütleb: „Sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!“ (Mt 25:23)
