Inglise keelt hakkas tüdruk õppima alles 3. klassis, aga siis raamatute lugemiseks ei läinud. „See oli vist 5.-6. klassis, kui koolis tuli inglise keeles ka kohustuslik kirjandus kavasse,” meenutab Mia.
Päris ilma sõnaraamatuta tüdruk veel hakkama ei saa: „Ingliskeelseid raamatuid lugedes on alati sõnaraamat kõrval, minu jaoks on oluline teada iga sõna tähendust. Võin küll lause mõttest aru saada, aga kui konkreetse sõna tähendust ei tea, siis vaatan kindlasti järele. Tõlkimiseks kasutan telefoni sõnaraamatut, mul on seal vastav tõlkimise app (aplikatsioon).”
Mia tunnistab, et kuigi loeb päris palju, loevad sõbrannad ja klassiõed võib-olla isegi rohkem ingliskeelseid raamatuid kui tema. „Ajapuuduse tõttu ei ole minu lugemus nii suur, kui tahaksin. Voodi kõrval ootab järge terve hunnik ingliskeelseid raamatuid,” ütleb Mia. Gümnaasiumi viimases klassis on koormus suur, palju kodutöid ja Mia tahab kindlasti lõpueksamitel head hinded saada. Peale selle käib Mia ka trennis, ilusa ilmaga jooksmas ja tihti kergejõustikuvõistlustel kohtuniku abina (varem tegeles ta ise ka aktiivselt kergejõustiku mitmevõistlusega).
Huvitav on see, et lapsena jäi Mial lastekirjandus suures osas lugemata, kuid noortekirjandusega on seis väga hea. Seda hoolimata internetist, facebookist ja muudest sellistest kanalitest. Aga telekat tüdruk praktiliselt ei vaata. Käib hoopis palju kinos.
Viie aastaga 300 000 ingliskeelset raamatut
Rahva Raamatu ingliskeelse kirjanduse sortimendijuht Kadre Vaik kinnitab, et viimase kahe aasta jooksul on ta ingliskeelsete raamatute riiulite ees raamatuid ostmas ja nende üle elavalt arutlemas ning säravi silmil arvamust avaldamas näinudki just koolinoori. Rohkem kui varasemate aastate jooksul kokku.
Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat on viie aastaga müünud üle 300 000 ingliskeelse raamatu, sealjuures ostavad viimasel ajal enim ingliskeelset kirjandust just Eesti noored. Mulluse ingliskeelsete raamatute müügiedetabeli põhjal moodustab noortekirjandus sellest üle poole. Võrreldes 2013. aastaga on ingliskeelse noortekirjanduse müük Rahva Raamatus kasvanud 65%. Rahva Raamatu Viru kauplus Tallinnas on kõige suurema ingliskeelse raamatuvalikuga pood Eestis. Rahva Raamatu veebipoes www.rahvaraamat.ee/en saab täna valida 129 000 erineva ingliskeelse raamatu vahel.
Originaal tihti odavam kui tõlge
Vaik ütleb, et tõepoolest on üsna mitu populaarset ingliskeelset teost ka eesti keelde tõlgitud. Aga kuna eesti noored (nii vene kui eesti keelt kõnelevad) on suutelised lugema ingliskeelset originaalkirjandust, siis tihtipeale eelistatakse seda. Lisaks on originaalid enamasti soodsama hinnaga kui tõlked.
Ega me tegelikult teagi, kui palju noori inglise keeles loeb. Näiteks Mia ja tema sõpruskond laenavad raamatuid üksteisele või võtavad raamatukogust. Raamatukogu kasutamise harjumus on noortel vast sama kõvasti küljes kui vanematel. Vahepeale jäävad põlvkonnad omal ajal nii agarad laenutajad ei olnud. Raamatut taheti ikka koju riiulile – lihtsalt vaadatagi neid raamatuselgade ridu tekitas hea tunde. Ja kui raamat tõeliselt hea, siis loetakse seda ikka ja jälle uuesti.
Vaik tõdes, et kuna sortiment on oluliselt kasvanud, sai ingliskeelne noortekirjandus Rahva Raamatu Viru kaupluses uue ja avarama väljapaneku. „Valikut suurendame teadlikult, et pakkuda noorele lugejale mitmekesist kirjandust. Võtame kuulda ka klientide soovitusi ning uurime noortelt, mida nad lugeda soovivad,” kinnitab Vaik.
Mida siis rohkem osteti?
Ingliskeelsete raamatute ostetavuse TOPi juhtisid Rahva Raamatu poodides eelmisel aastal John Greeni „Fault in Our Stars” („Süü on tähtedel”) ning Antoine de Saint-Exupery „Little Prince” („Väike prints”). John Green autorina oli populaarne, palju osteti ka tema „Looking for Alaska”, „Will Grayson Will Grayson”, „Abundance of Katherines” ja „Papertowns”. Ostetuimate seas olid ka Harper Lee „To Kill a Mockingbird” ja George Orwelli „Nineteen Eighty-Four”. J.R.R. Tolkieni „Lord of the Rings” oli pingereas alles 20. kohal.
Osteti ka biograafiaid ja memuaare. Esimesed kolm: Patti Smithi „Just Kids”, Haruki Murakami „What I Talk About When I Talk About Running” ja David Lagercrantzi „I Am Zlatan Ibrahimovic”.
Populaarteaduslikust kirjandusest paelusid enim ostjate tähelepanu Daniel Kahnemani „Thinking, Fast and Slow”, Benjamin Grahami „Intelligent Investor” ja Timothy Ferrissi „4-Hour Work Week”. Ostuedetabeli teisest kümnest leiab aga näiteks ka Richard Bransoni raamatu „Like a Virgin”.
Ille Grün-Ots
