On huvitav, et CNN jt USA uudistekanalid, mis pikalt ja laialt kommenteerisid ÜRO avapäeval toimunut, läksid vaikides mööda president Rousseffi kõnest; mitte aga BBC jt Euroopa uudistekanalid, kus seda põhjalikult arutati.
Brasiilia riigipea järel kõnelnud USA president Barack Obama ei pidanud vajalikuks reageerida oma kõnes Brasiilia kolleegi etteheidetele ja keskendus maailma praegustele valupunktidele, esitamata siiski mingeid põhjapanevaid lahendusi.
Suurima põnevusega oodati Iraani uue presidendi Hassan Rowhani esinemist. Loodeti vähemalt USA ja Iraani riigipeade käesurumist 36 aasta järel. Mitte siiski veel seekord. Nähtavasti on 1979. a toimunud 52 Ameerika pantvangi 444-päevane kinnipidamine jätkuvalt sedavõrd valus teema, mida ka aastakümned pole suutnud leevendada. Kuid küsimus pole tänapäeval enam ju pantvangides, vaid Iraani tuumaambitsioonides, täpsemalt uraani rikastamise tehnoloogias ja selle kogustes. Muistsete pärslaste järeltulijad peavad oma tuumaprogrammi rahvuslikuks uhkuseks ja ignoreerivad selle edendamisel rahvusvahelisi ettekirjutusi. Siiski erines Iraani uue liidri sõnum märgatavalt tema eeelkäija president Mahmoud Ahmadinejadi iga-aaastastest sõjakatest kõnedest; see oli märksa vaoshoitum ja arukam ning selles ei mainitud kordagi Iisraeli. Kõigest hoolimata jäävad kahtlused ja küsimused endiselt kummitama.
Meie silmad pöördusid peaassamblee poole 25. septembril, kus esimeseks kõnelejaks oli Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Ta puudutas oma kõnes Süüria kriisi, inimõigusi, internetivabadusi ning kestlikku arengut. Presidendi kõnest tõstaks esile ühe väga aktuaalse tõdemuse: „Kaks üliolulist mõistet, küberjulgeolek ja internetivabadus, on omavahel lahutamatult seotud ega välista teineteist. Mõtte- ja sõnavabadus – nii võrgus kui ka väljaspool võrku – on iga demokraatliku riigi alustala ja inimese üks põhiõigusi.” President kõneles ka Eesti kodanikuühiskonna algatustest, sh vabakondlikust keskkonna-aktsioonist „Teeme ära!”, mida järgitakse paljudes riikides.
Presidendi avakõnele järgnes kõrgetasemeline paneeldiskussioon, kus arutleti interneti turvalisuse ja vabaduse üle. Eestit kiideti seal kui riiki, mis on kõige edukamalt suutnud ühildada internetivabaduse ja -turvalisuse. President Ilvesel oli palju teisigi esinemisi ja kõrgetasemelisi kohtumisi; ta pidas ka loenguid USA parimates ülikoolides.
Tõesti – meil on põhjust olla uhked oma riigi üle. Ülimalt meeldiv oli näha ka Eesti lippu lehvimas ÜRO hoone ees.
Elle Puusaag
