Pühapäeval, 11. detsembril kogunes arvukas hulk Toronto eestlaste kogukonnast Läti Kultuurikeskusse, et nautida jõulukontserti, mida pakkus kaks koori: Toronto Eesti Meeskoor ja Estonia Koor. Juhatasid Avo Kittask ja Ingrid Silm, klaveril saatis Elli Kipper. Ja kohe tulebki ilmsiks see kaval, kuid rõõmustav konks, mis annab kriitikanooltele vastupidise suuna. Tavaliselt teevad koorid tihedat tööd, lihvivad ja poleerivad oma laulukesi, kuni arvavad, et need tohiksid publiku heakskiitu pälvida. Lähevadki lootusrikkalt rahva ette ja meelitavad neilt aplausi välja, kuid siis tuleb kriitik oma vaheda väitsega ja lausub, et nojah, polnud viga, aga siit-sealt oleks ikka natuke kohendamist vaja.
Sedapuhku olid nii lauljad kui ka lauluarmastav publik paar aastat viirusevangistuses püsinud. Laulmine oli üheks kurjemaks tõvelevitajaks kuulutatud ja lauluharjutused nagu muudki kokkutulekud mõrvakatsega võrdsustatud. Koorilaul aga vajab just seda vahetut kontakti, mitte vaid häälelist, vaid ka head tiivustavat küünarnukitunnet lauluõdede-vendade vahel. Muserdada saanud ansamblid tulid taas kokku, tajusid tekkinud helilisi mõrasid oma instrumendis ja asusid neid hea tahte kitiga kinni pätsima. Kõiki ei suuda küll kontserdipäevaks katta ja nähtamatuks nõiduda, kuid siis tuleb kriitik ja ütleb, et nojah, pole viga, tegelikult võimuks palju hullem olla. Olete alles ja olemas ja tänase päeva taga koidab parem homme.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
