Õpetaja Kadakas võib filmitegemisest rääkida lõputult: „Ma olen vilksamisi mõelnud, millest see sealse ühiskonna kultuuriloome sünnib. Et milleks see kultuur meil seal selles kitsas eesti ühiskonnas areneb. Varem oli asi missionaarse tähendusega – et hoiame Eesti riiki alles, ehitame Eesti riigi Kanada riigi sisse. Mis siis nüüd? Nüüd jääb siis nagu vist edevus üle? Ma ise olen kunagi olnud enda arust mingisugune filmitegija, seitse aastat režissööri assistent, Sillarti juures näiteks. Aga mul ei kripeldanud endal kunagi, et peaksin ise filmi tegema hakkama. Nüüdseks on see siinne missioonikramp üle läinud ja edevus vist on kusagil sees alles, nii et filmiks oli ilmselt ainult impulssi vaja. (Pikemalt 18. sept. Eesti Elu paberlehes.)
Ille Grün-Ots
