Jim Flaherty pärand arvude taustal
QMI Agentuuri kolumnist Lorne Gunter võrdleb Flaherty karjääri eskalaatori liikumisega – üles ja alla. Gunteri hinnangul on Kanada praegune majanduslik ja rahaline olukord umbes sama kui a. 2006, mil peaminister Stephen Harper moodustas oma kabineti, kuhu rahandusministrina on kõik need aastad kuulunud Jim Flaherty. Selle aja vältel on aga lisandunud $150 miljardit riigivõlga; tsiviilametnike osakaal suurenenud 25% ja valitsuse kulutused 12% võrra. Konservatiividele valmistab muidugi piinlikkust, et kuuendat aastat järjest maadeldakse eelarvelise defitsiidiga, ehkki liberaalide valitsuselt saadi päranduseks tasakaalustatud eelarve. Gunter leiab, et just see pilv võib tumestada Flaherty muidu üsna säravat pärandi taevast.
Kuigi Ottawa lubab raamatud tasakaalustada aastaks 2015-16, viies selleks ajaks eelarve koguni $800-miljonilisse ülejääki, võib praegune ülemaailmne ebakindlus kõik ennustused uppi lüüa.
On imetletav, et Harperi valitsus on suutnud vältida Kanada majanduses ja rahanduses katastroofilisi kukkumisi, milles on rahandusminister Jim Flahertyl kahtlemata märkimisväärsed teened. Võrreldes teiste lääneriikidega on Kanada majandus suhteliselt heas seisus „globaalsel eskalaatoril”.
Noppeid eelarvest
Tänavune eelarve kannab pealkirja Canada's Economic Action Plan 2013. CBC telekanali ekspertide paneel leidis üksmeelselt, et käesolev eelarve ei paku erilisi üllatusi.
Eelarvelised väljaminekud moodustavad $253 miljardit; defitsiit $25,9 miljardit ehk ca 1,4% majanduse koguväärtusest. Majanduskasvuks on planeeritud 1,6%.
Nagu finantsminister eelarve esitlusel ütles, on loota, et aastaks 2017-18 saavutatakse nii kulutuste kui sisemajanduse kogutoodangu (SKT) osas majanduskriisi eelne tase. Kui USA võlg kasvab selleks ajaks eeldatavalt 100%-ni SKT-st, siis Kanada oma vaid 42%-ni, mis on madalaim arenenud tööstusriikide rühmituse (G7) seas.
Liberaalide praegune juht Bob Rae nimetas eelarves esitatud numbreid „roosilisteks” ja arvas, et need pole saavutatavad. Ta leidis, et valitsus kõnnib „kuutõbisena” järgmiste valimiste poole. BMO Capital Markets peaökonomist Doug Porter on aga veendunud, et seatud sihid on reaalsed.
Uues eelarves pole märkimisväärseid kokkuhoiumeetmeid, pigem tahetakse säilitada praegust positsiooni globaalses kontekstis. Eelarve esitlusele järgnenud pressikonverentsil ütles minister Flaherty, et valitsus oleks võinud ju eelarvet kärpida märksa drastilisemalt, kuid johtuvalt soovist säilitada riigi kaljukindel positsioon uue võimaliku majandussurutise korral, otsustati seda mitte teha. Viidanud Sir Wilfrid Laurier'i valitsuse ministri Sir Clifford Siftoni elutargale hoiatusele: „Majandusliku õitsengu päevil valmistu hädaajaks!”, kinnitas Flaherty, et valitsus ongi just sellele keskendunud.
Ta peatus pikemalt kahel valitsuse programmil:Canada Job Grant ja Building Canada plan ning fiskaalsel vastutusel. Canada Job Grant programmi raames rahastatakse tõhusalt kutsealast väljaõpet. Sel eesmärgil tehakse koostööd provintside ja territooriumidega, harmoniseerides vastavaid programme ja metoodikat. Noorte töötuse protsent on pea kaks korda kõrgem Kanada keskmisest ja moodustab praegu 13,6%. Võib-olla peaksid noored kaaluma kuluka ülikoolihariduse asemel praktilist tööd võimaldava kutsehariduse omandamist?
Kolmeosaline Building Canada plaan on mahukaim ja pikaaegseim Kanada ajaloos, millesse investeeritakse järgmise 10 a jooksul $53,5 miljardit. Tööstussektorile tehakse aga maksusoodustusi uue masinavärgi ja tehnoloogia käivitamise korral.
Üheks eelarve kõrgpunktiks on Ottawa plaan parandada praegust auklikku maksusüsteemi strateegia abil, mis välistab senise võimaluse kavalalt (mitte otseselt seadust rikkudes) mööda hiilida maksude maksmisest. Uus eelarve ei näe aga ette maksude tõstmist ega uute maksude kehtestamist. Alates 2006. aastast on valitsus sisse viinud 150 korral maksukoormust vähendavaid meetmeid. Praegune maksukoorem on 50 aasta madalaim. Iseasi muidugi, kui paljud meist seda usuvad või märkavad tõusva elukalliduse taustal.
Valitsus plaanib vähendada oma liikmete ja ametnike reisikulusid ning lõpetada valitsusesiseste teenuste dubleerimise. Palju kära tekitas meedias CIDA (Canadian International Development Agency) ühendamine välisministeeriumiga, mida siiski paljud poliitikud ja vaatlejad peavad õigeks.
Ehitades sildu
Endine Kanada kindralkuberner Lord Tweedsmuir on öelnud: „Kanada on sildade rahvas.” Minister Flaherty kinnitas, et valitsus on pühendunud sildade ehitamisele tööandjate ja -otsijate vahel; immigrantide ja Kanadas pakutavate võimaluste vahel; töökate kanadalaste ja nende tuleviku heaolu vahel, aga ka mitmete tõeliste sildade, teede jt infrastruktuuri rajatiste ehitamisele, mis pakuvad inimestele tööd ning viivad majanduslikule heaolule.
Sillaks võib tinglikult ka pidada suhtlemist teiste riikidega – nii USA, Euroopa Liidu kui Aasia riikidega.
Minister rõhutas oma ettekandes, et Kanadal on põhjust olla uhke oma saavutuste üle. On vähe riike, mis omavad AAA krediitreitingut. See näitab, et Kanada on valinud õige tee ja õige plaani.
23. märtsi ajalehes Globe and Mail paluti lugejatel uut eelarvet klassifitseerida järgmise valiku põhjal: „Terrific or terrible?” Vastata suvatses vaid 250 inimest ja selget pilti sellest ei saanudki. Aga sellele küsimusele võib ju ka igaüks ise vastata.
Elle Puusaag
