Subscribe Menu

Kanada päevikust: Kired, kuumad kiired

1996. aastast saadik, konservatiivi Mike Harrise valitsuse otsusena, siis seadusena vastu võetud, avaldatakse Ontario provintsis nimekiri avaliku sektori palgalehel – loe maksumaksja taskust – olevatest, kelle aastane palk ületas tollal mõnele maagilise saja tuhande dollari künnise.

Nimeks sai see Sunshine List, metafooriks ehk, et päikese eredas valguses ei saa midagi peita, nii nagu pimeduses võib. Ja samuti – kui mõnus on mõnel vähesel peesitada päikese käes. Oldi siis kärmed rõhutama sõna läbipaistvus – mõiste, mis eriti vasaktsentristide ja veelgi –äärmuslaste sõnavaras on lemmikuid, isegi kui paljud liberaalid oskavad salastada oma tegevusi. Mida kinnitab ilmekalt skandaal skandaali järel. Kus võim, seal raha.

Mitte, et talle seda raha vaja oleks. Nagu paljud poliitikasse läinud, on ta nii päritud kui ärimehena (oma isa asutatud ettevõtet juhtides) teenitud raha tõttu ülijõukas.

Bürokraatia on kena, väga täpselt öeldud väljenduse järgi vajalik pahe. Keegi peab neid töid tegema. Aga kas nii kuninglikult peaks palka saama, ei tea. Võtame vaid kaks näidet mullusest päikesepaiste nimistust, mis avaldati vaiksel neljapäeval, seaduse järgi peab olema see teada märtsikuu lõpuks. Kõige enam teenis Ontario Power Generationi, Põhja-Ameerika suurima elektrienergiatootja president Ken Hartwick. Temale laekus karva jagu rohkem kui $1,9 miljonit. Võrdluseks, provintsi peaministri Doug Fordi palk oli enam kui üheksa korda väiksem – $208 974. Ning Ford, arvestades hetkeseisu, ei saanud palgatõusu. Mitte, et talle seda raha vaja oleks. Nagu paljud poliitikasse läinud, on ta nii päritud kui ärimehena (oma isa asutatud ettevõtet juhtides) teenitud raha tõttu ülijõukas.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more