Internetis, eriti sotsiaalmeedia mõju tõttu, on materjali, mida ei saa sugugi usaldada. Ühes väga tähtsaks ohuks, isegi, kui on tarkvarana kasulik paljudes olukordades, on tehisintellekti (siinses keeles AI) tohutu kasv. Selline, et ei ole teada, kas näiteks ChatGTP rakendus on kirjutanud kas elektroonilise kirja või ajalehte saadetud kaastöö. Võite kindlad olla, et siinsed read on väeti inimaju, mitte võimsa arvuti toode. Loetavamaks teevad neid head, korraliku eestikeelse haridusega filoloogid, siinkirjutaja on nendele tänulik, et koostavad ja toimetavad aatelist kvaliteetset ajalehte.
Juba mullu hakkasin muretsema, kuidas lihtsurelik saab enam aru, kas kirjutatu on AI abita valminud. Saabus elektronpostiga kiri vanalt healt tuttavalt, palvega. Üllatas selles olev emakeelne lauseehitus, sõnatagavara. Kuna näotsi olles ei ole meie vestlused isegi alati eesti keeles, arusaadavalt, kuna selgus on tähtsam kui sõnade järgi kobamine. Epost oli nii hästi kirjutatud, et pärisin, kas sõber on käinud keelekursustel. Sain mitte just häbeliku vastuse, et ei, ChatGTP abiga kirjutatud. Miks mitte seda rakendada tõlkimiseks või lauseehituseks, mõtete edasi kandmiseks, küsis ta.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.