24. septembril 1944 väljus Saaremaalt Kõiguste sadamast vana kolmemastiline mootorpurjekas Helene. Kapten Meikarile oli antud luba viia põgenikud Saksamaale sihtkohaga Danzig. Läbinud Irbeni väina, pöördus laeva saatnud sakslaste kaater tagasi. Otsemaid heisati Eesti lipp ja muudeti kurss Rootsi suunas. Laev mahutas vaid 300 inimest, kuid kapten võttis peale iga soovija, mistõttu reisijate koguarv oli 483. Läbinud tormise mere vintsutused, randus laev reisi kolmandal päeval Furusundi suvitussaarel.
Käesoleva aasta sügisel, 78 aastat hiljem, täpselt Helene lahkumise kuupäeval, tähistati Kõigustes seda sündmust mälupaiga avamisega. Seal seisab nüüd purjeka mudel, mille kolmest mastist keskmine on murdunud. Selle rajamise idee taga seisab entusiastlik ja ettevõtlik endine kooliõpetaja Mare Kallas, kelle sulest on ühtlasi ilmunud mälestusraamat „Helene mastid mäletavad“. Avamistseremoonial, kus osales enam kui paarsada inimest, viibis ka seitsmeaastase lapsena reisi läbinud torontolanna Anne Liigsoo.
Annet küsitledes tuleb ilmsiks kummaline tõik: see heitlik meresõit on tema mälust täielikult pühitud. Ta meenutab, kuid ei mäleta. Mäletab küll varasemaid sündmusi, kuid täiskiilutud laeval Saaremaalt Rootsi purjetas üks teine väike tüdrukukene, kes juhtumisi kannab tema nime. Meenutuste alged pärinevad ema jutustustest, pärast isa lahkumist 1974. aastal. Isa ei armastanud neist aegadest kõnelda ega hoolinud paguluses, ei Rootsis ega Kanadas, enam ka meremehe ametist. Tema hilisemad sidemed veega piirdusid kalapüügiga rahulikult loksuvail järvelainetel. Küpsesse ikka jõudnud tütre uudishimu rahuldas jõudumööda ema, kelle jaoks minevik polnud enam tabuteema.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
