Kargu Karla: Kiri kuningakojast

No need valimised saivad siis lõpuks läbi, aga asjad on endiselt kudagi nirud. Vata valimised lõpevad ju ikke sedasi, et kes võidavad, need akkavad valitsema ja kes kaotavad, kaotavad enesevalitsuse ja akkavad lärmama. No eakene küll, las lärmavad, aga ega see valitsemine kah lihtne ei ole. Seal on omad konksud sehes ja just nende konksude pärast tuli meil Kataga kah omavahel sõrmkooku vedada.

Asi on selles, et ükski partei ei saand valimisel apsaluutset enamust. Minu meeles oli see ea, sest enamlaste valitsust mina Eestimaale ei taha, komberdan kasvai uueste sõtta. Aga asjal on teine pool kah ja see jälle ei meeldind Katale. Apsaluutse enamuse saamiseks tuleb kuntskoppi ehk koalitsi teha. Võitjad peavad ennast mõne kaotajaga kokku litsuma ehk muist oma põhimõtetest maha parseldama. Vata see jälle ei mahtund Kata inge. Käratas, et riiki tuleb juhtida parlamendioonest, mitte koalitsimajast. Kah õigus!

Aga mehe pea on ikke mehe pea, leiab nõu ja saab naise kah oma nõusse. Otsustasin, et lähme tagasi kodumaale ja teeme Eestist kuningriigi. Meil ju sobivad nimed kah. Rootslastel oli juba iitsel ajal Karla Kahetõistkümnes, Inglismaal on praegast Karla Kolmas, miks meie Karla ei või olla Eesti Esimene? Venelastel oli omal ajal keisrinna Katariina. Meile veiksele rahvale ei ole nii pikka nime vaja, aitab esimesest neljast tähest. Kui Kata kord valitsemisest väsib, eks siis Riina võtab üle. Krainamaa põgenikel tööd vaja, las roogivad meie vana talu võsast puhtaks ja ehitavad männipalkidest palee. Mõlemale kargule lasen kultse krooni peale kraveerida. Auraha teen omale toorest kardulast, Eesti oli ju kardulavabariik, olgu nüid siis kardulakuningriik. Katale paneme kena karikakardest krantsi kaela ja olemegi esinduslik paar. Las valitsus valitsegu pealinnast peaga, kuningaloss olgu riigi südames ja oitku rahvas koos südamega.