fbpx
Subscribe Menu

KLENK-IEP – Vestlus Märt Aguga


Istume vanalinna kohvikus, naudime ilusat suvist hommikut ja räägime rahvatantsust. Kuigi algteemaks oli KLENK-IEP kruiis tuleva aasta märtsis, valgus jutt laiemale pinnale.

Märt on kirgline rahvatantsuõpetaja, sobiv mantlipärija isa Mait Agu tööpõllule. Põhiliselt näeb Märt tulevikus, kuidas tantsu kaudu saavad kodu- ja väliseestlased tihedamalt läbi käia ja üksteist paremini tundma õppida.

Kuigi Märt on 2017. a. tantsupeo üks võtmeinimestest, on järgmine projekt koostada tantsu- ja lauluprogramm eelolevaks KLENK-IEP Kariibi kruiisiks. Selleks on tal juba kogemusi, tema valmistas tantsuprogrammi ka eelmisele sarnasele kruiisile 2015. a. jaanuaris. Kõik osavõtjad jäid selle suurüritusega väga rahule, aga uskusid, et selline ainulaadne üritus ei kordu. Suureks üllatuseks kõigile otsustas eelmise kruiisi korraldaja Rein Luning veel kord ette astuda ja jälle kutsuda eestlased KLENK-IEP Kariibi kruiisile, mis toimub märtsis 2017.

Rein Luning võttis Märdiga kontakti märtsis ning rääkis mõttest korraldada teine KLENK-IEP Kariibi kruiis. Alul Märt ei tahtnud uskuda, et Rein võtab veel kord selle mahuka, töörohke kohustuse enda õlgadele. Jätkusid aga jutuajamised Skype'i teel ning äkki oli Rein Eestis, et programmile jalad alla panna. Kuigi aeg on lühike, nõustus Märt koostama kunstilist programmi.
Entusiastlik rahvatantsujuht Märt Agu vastab eelmise laulu- ja tantsupeo ajal uudisteportaali Delfi küsimustele. Foto EE arhiiv

Taas käib koostöö Arvi Karotamiga, kes jälle korraldab kooride esinemised. Märdi nägemus tantsu osas on ühine programm, milles kõik kruiisil olevad tantsijad saavad osaleda. Seoses selle ideega tuleb teha tihedat koostööd ja õpetamist USA ja Kanada tantsijatega. See koostöö on ka ettevalmistuseks 2019. a. tantsupeole, millele mõned välisrühmad juba sihivad oma tegevust.

Märt kujutab ette, et selline koostöö tihendaks suhteid eesti rahvatantsijatega üle maailma. Seni on koostöö kesine olnud. Näitena tõi ta asjaolu, kus rühm oli tema tantsu muutnud nii, et seda saaks kaheksa paari asemel nelja paariga tantsida. Märt sai aru muudatuse vajadusest, aga kurtis, miks tantsujuht ei võtnud ühendust, et küsida nõu, kuidas tantsu teha vähem kui kaheksa paariga. Eestis räägivad tantsuõpetajad ja rühmajuhid tihti tantsu loojatega, kui on vaja midagi muuta ja Märt sooviks näha samasugust tihedat koostööd välisrühmadega.

Vesteldes Märdiga on selgelt näha tema kirglist suhtumist rahvatantsu ja selle õpetamisse. Ta leiab, et rahvatants peab olema lõbus, olgugi et tantsude õppimisega peab vaeva nägema. Rahvatantsurühmal on vaja kolme asja, et edukas olla – süstemaatilist treeningut, sobivat eesmärki ja seltskondlikku elu. Kuigi on vaja kohusetunnet harjutustel käia, peab rahvatants pakkuma ka head olemist ja tunnet. Koos kindlate eesmärkidega, mis on reaalselt seatud rühma taseme jaoks, peaks kõigil olema lõbus ja tore. Sellest tuleb rühma tunne.

Kes on huvitatud rohkem KLENK-IEP Kariibi kruiisi infost, peaksid pöörduma kodulehele klenk-iep.com.

Agu Ets

Read more