Peol mängisid kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid ja akordionid ning kontserdi lõpus esines 330 mängijaga hiigelsuur rahvapilliorkester. Nii suurt rahvapilliorkestrit pole Eestis varem koos mängimas kuuldud. Ehk oleks selle tulemusega isegi Guinnessi rekordite raamatusse pääsenud?
Rahvamuusikapeo üldjuhiks oli ,,lõõtsadoktor“ Juhan Uppin. Kuuldavasti jäänud ta peoga väga rahule. Tal oli palju abilisi, kes aitasid pidu korraldada. Kõigil lugudel olid veel dirigendid ja solistid. Iga muusikapala puhul mainiti ka seda, kust see lugu on pärit ja kes seda kunagi esitanud on. Publikut oli palju, kõik istekohad olid rahvast täis ja väljakul seisjaidki oli suur hulk. Rahvamuusikat oli tulnud nautima ka Eesti Vabariigi President Alar Karis, kes noorpõlves ka ise kannelt ja viiulit mängis.
Rahvapillimuusika kõlas noorte esituses tõesti väga kaasakiskuvalt. Lava ja esimese pingirea vahele jäi paraja suurusega plats, kuhu üsna kiiresti tulid inimesed spontaanselt tantsima. Oli näha, et osa tantsijaid oskas samme, teine osa aga lihtsalt nautis liikumist ja värsket õhku. Selleks, et end sel viisil hästi tunda, ei pea olema ju õppinud tantsija. Kepslevaid liigutusi tegid ka paljud seisjad ja isegi istujad. Oli väga mõnus kontsert, mis kestis kokku üle kolme tunni ja andis toreda emotsionaalse laengu – paljud läksid sealt edasi õhtusele tantsupeo etendusele. Ja polnud vist tähtsusetu ka tõsiasi, et kontsert oli vaatajatele-kaasaelajatele täiesti tasuta.
