Subscribe Menu

Looke kahest linnast

Charles Dickensi ajaloolise romaani Pariisi ja Londoni kohta A Tale of Two Cities kuulus avalõik algab järgnevalt. See oli parim aegadest, see oli halvim aegadest, oli mõistuse ajastu, oli kergemeelsuse ajastu, oli uskumise epohh, oli uskumatuse epohh, oli valguse aastaaeg, oli pimeduse aastaaeg, oli lootuste kevad, oli lootusetuse talv.

Need read kirjutati ülemöödunud sajandil. Teos käsitleb kahes riigis olevat psühholoogilist seisundit vahetult enne Prantsuse revolutsiooni ja sellele järgnevat Terrorivalitsust (la Terreur). Mitmeti sobivad need sõnad ka tänapäeva maailma kirjelduseks peaaegu kaks ja pool sajandit pärast maailma tuntuimat revolutsiooni, millest võtsid eeskuju nii hilisemad revolutsionäärid kui ka möödunud sajandi ja praegused totalitaarsed režiimid.

Vaatleks selle taustal Tallinna ja eestluse kantsi võõrsil Toronto linnavalitsusi. Tallinna linnapead ei vali rahvas, vaid nende valitud volikogu, linna omavalitsusorgan. Kus on ka oma hierarhia ja esimees, erakondlikud võimuliidud. Torontos valitakse meer otse. Tallinna linnapea ametikoht sõltub poliitiliste kokkulepete sõlmimistest. Teda võib umbusaldusega ametist kõrvaldada. Torontos on aga tänu provintsi peaministrile antud linnapeale lisavõimu, ta ei vaja enamust, et läbi viia oma otsuseid. Selleks, et vähendada volikogus kemplemisi.

Värskeim skandaal Torontos on seoses inimtühjade elamispindade maksustamisega, lootuses neid kas müügiturule või üürile tuua. Ent see viidi halenaljakalt läbi, kümned tuhanded on saanud kõrge kinnisvaramaksuarve selle tõttu, et oli nende kohustus, mitte linna, kinnitada, et nad elavad oma kodus.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more