Subscribe Menu

Maikuu on MS teadlikkuse tõstmise kuu

Hiljuti oli mul võimalus vestelda Eestist pärit teadlasega, kes on nüüdseks mitu aastat Kanadas õppinud ja töötanud ning kelle töö puudutab väga lähedalt MSile ravi leidmist.

Anastassia Voronova.

Anastassia Voronova on sündinud Tallinnas, õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus kuulas muuhulgas Ottawa Ülikoolist kohal olnud külalisprofessori Illimar Altosaare loenguid, mille käigus tekkis huvi Kanada vastu. Anastassial õnnestus saada stipendium Ottawa ülikooli, kus ta jätkas doktorikraadi õpingutega soome juurtega professor Ilona S. Skerjanci käe all. Õppimine Kanada ülikoolis avaldas noorele neiule väga sügavat muljet. Siin polnudki vaja mujal riigis vajalikku laborit otsida, vaid ta sai kõik eksperimendid oma ülikoolis ära teha.

Pärast ülikooli lõpetamist oli Anastassia aastatel 2013–2017 järeldoktorantuuris Torontos Sick Kids haiglas, kus jätkas professor Freda Milleri laboris uurimistööd, kuidas arenevas beebis tüvirakkudest saavad ajurakud. Praegu on Anastassia dotsent Alberta Ülikoolis, kus juhib omanimelises laboris MSi uuringuid ehk kuidas regenereerida tüvirakkude abil haiguse poolt kahjustatud ajurakke. Lisaks tegelevad nad seal ka haruldase geneetilise närvisüsteemi arenguhäire ehk KBG sündroomi uurimisega.

Hulgiskleroos ehk Sclerosis multiplex (MS) on krooniline autoimmuunne pea- ja seljaaju haigus, mis avastatakse kõige enam 20- kuni 49-aastastel inimestel (noorimad on olnud 12-13-aastased). MS tähendab seda, et inimese enda kaitsemehhanismid kahjustavad närvirakkude ümber olevat kaitsekihti (müeliin), mille tõttu ei saa närviimpulsid kehas levida. Tagajärjeks on aju võimetus juhtida keha liikumist.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more