Leia Kreinin: Võib-olla räägid lühidalt, kuidas te üldse sellise elustiili juurde sattusite. Sa oled inglise filoloogi haridusega, abikaasa on tegutsenud ajakirjanduse valdkonnas. Kuidas te hakkasite reisima nii eksootilisel moel, nagu seda on purjetamine?
Eestlastel oli pärast iseseisvuse taastamist tohutu reisivõlg ja kõik tahtsid näha maailma, mis viiskümmend aastat raudse eesriide taga oli olnud.
Maris Pruuli: Meie viimased reisid on olnud seotud merega. Alguseks võib pidada jahtlaeva Lennuk ümbermaailmareisi 1999 - 2001. See kestis poolteist aastat. Minu abikaasa Tiit oli siis laeva peal ja mina olin maapealne projektijuht. See oli esimene kord, kui Eesti lipp viidi üle kõigi meridiaanide looduslikke veeteid pidi, see tähendab, et mitte Panama kanalist, vaid ümber Kap Hoorni (Hoorni neeme). Eks selle pooleteise aastaga jäi merepisik meile kõvasti sisse. Ja siis hakkas minu abikaasa tegelema reisibürooga. Eestlastel oli pärast iseseisvuse taastamist tohutu reisivõlg ja kõik tahtsid näha maailma, mis viiskümmend aastat raudse eesriide taga oli olnud.
