See pandeemia ja too vastik, väga vastik Vladimir on tekitanud olukorra, ku pean tõesti oma kopikaid lugema, tengelpung ei ole enam nii prinke. Lihtne on mette mõnda asja osta, aga teisteta ei saa ära elada. Lihtne ka mette venelaste toidupoodi minna, vaid ainult polskide omasse. Kus on eesti leib olemas, venelaste häid pirukaid aga põle. Noh, eks lepin.
Oi, kuramus, murdsin ühe enesele loodud eeskirja. Inäm ma venekeelseid sõnu ega väljendusi suhu ei võta. Eriti, kuna rääkisin rahast, mille ümber maailm ju keerlep. Isegi ei tõlgi kirillitsast, mida ma vaevu veerin.
Üts hiljutine juhtum oll, ku Ets tuli oma lollitelefoniga meitele, näitamaks, mis seal sotsialistlikus meedias on toimumas. Palus, et onu, mida see tähendap. Oli maantee-silt, suunad määratud. Kukkusin naerma. Ukrainlased saatsid venelased rumalasse kohta. Mida miski pärast valesti tõlgitakse inglise keelde, aga saan aru, et miks nonna. Inglise keelt rääkivatel on hoopis teine väljendus kui otsene tõlge, mida seal feisspukkis ja mujal tarvitatakse vistiti ohtralt. Algavat effiga. Vanja aga teisiti.
Mõnda ma ikke suhu võtan. Sõnu tähendab. Isegi põhimõtte vastaselt. Toda venelaste väikest vett inäm ep saa ostagi siin. Valge viin, venelastelt juba ostetud, on siinse peaministri otsuse järgi monopoliletist lännu. No ma ei võta seda täpsustavat suhu ega seda feuervasserit samuti. Viskus ikke paremp, ku muud ravi ei leia.
Ja ütlen ikke, isegi kui vot tak inämp ei sobi, et idi domoi sobib küll ja küll hetkel. Mu poi kott ei vist kusagilemp vii – minust põle ei kahuriliha ega ka poliitikasse astujat. Tian vaid, et mu koduaknas ilutseb nüid ilus lipp, ülal sinine nigu puhas taivalaotus, all kollane nigu uhke viljapõld.
Nigu meil trikoloor – taevas, muld ja lumi. Milledeta vabana elada ei saa. Et miks kurjus ikke hambaid näitab ei saa aru. Ning milleks peabki. Paijehhali Moskvoi.
Vabarna Volli
