(Referaat, mida ma esitasin Rotalias sügisel 1991.a., peale mu külastust.)
Ma olin Eestis 19. juunist kuni 3. augustini. Siis oli mitmetes ametlikes kohtades Eesti Vabariik kirjutatud kivitahvlile seintel, kuid see palju ei lugenud. Minu seal oleku ajal mõrvati seitse Leedu piirivalvurit ja uudised olid täis Kirde-Eesti probleemidest ja piirikaitse hädadest.
Mõned momendid jäävad mulle eluks ajaks meelde. Kui olin Lustivere lähedal, Viljandimaal, ühe hõimlaste talus, pererahvas küsis poliitiliselt teadliku mehe käest, et mis saab Eesti rahvast ja riigist. Tema vastas, et paar aastat tagasi ta oleks uskunud, et vabariik on varsti taastatud. Aga viimasel ajal enam ei tea, mida arvata. Kõik siis nõustusid temaga, et otsus on Moskvas Balti riikide kohta tehtud ja nii see oligi. Jumal tänatud, et õiged võimud said kohale ja mitte need, kes olid tellinud käerauad, loomavagunid ja tahtnud valmistada laagreid Siberis.
Ma jutustan oma muljetest, seiklustest ja mida ma külastasin. Olin peamiselt Tallinnas oma onupoja korterimajas, Kopli kandis. Sadamas ma kohtasin teda ja ta peret esimest korda elus. Mäletan, kui jõudsime majja, vaatasime teineteisele otsa, ja ei osanud midagi alguses öelda. Lõpuks saime jutule. Rääkisin perekonnast ja reisist sinna. Pärast seda viit nädalat nendega olid nad nagu oma perekond. Ja nii see üldiselt oli. Kõik oli alguses võõras, aga pärast muutus kodusemaks. Siiski oli nii palju, millega oli parem mitte ära harjuda.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
