Kui arvestatav osa eesti rahvast leidis, et elu päästmiseks septembris 1944 oli otstarbekohane põgeneda kodumaalt, eriti mõeldes juuni küüditamisele 1941. aastal, avaldasid sulemehed paguluses peatselt oma mõtteid meeldejäävais luuleridades. Luuletuste juurde tulid heliloojad, kes seadsid hästi vormistatud read viisidele, mis siis lauljate poolt esitati publikule või kajasid heliplaatidel. Nii tekkis eesti laulude seas uus žanr, mida nimetaksin pagulaslauluks, mille aluseks oli tihti luule.
Sellisel moel - luule alusel - tekkisidki paguluse ajastu alguses kunstipärased palad nagu ,,Kodumuld“ ja ,,Pagulane“. Ja laule loodi paguluses pidevalt. Mitmes laulus paiknes vabaduse nõue, olles järelikult nii meeleolu kui ka koduigatsuse vallas omamoodi vabadusvõitlus, mida me ei tohiks alahinnata.
Küsime siiski: Mis tegelikult oli pagulaslaul? Asetame siis kohe paguluses loodud laulude juurde mõned kriteeriumid, mis aitaks selgemalt defineerida vastavat väljendit. Olgu heli siis koorilaul, kontsertpala või levimuusika (pop-laul).
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
