Subscribe Menu

Mis saab Afganistanist?

Eelmisel pühapäeval leidis Kabulis aset Talibani mässuliste võimas rünnak, mille käigus püüti tabada mitut olulist sihtmärki – parlamendihoonet, NATO peakorterit ning Saksamaa, Venemaa, Suurbritannia ja Jaapani saatkondi. Kohalike ametnike andmetel sai 18 tundi kestnud tulevahetustes Kabulis ja mujal surma 51 inimest, sh 36 mässulist.

Afganistani president Hamid Karzai väitis oma avalduses, et terroristide imbumine pealinna Kabuli on kohalike julgeolekujõudude, kuid veel enam NATO luureteenistuste süü ja möödalaskmine. Et Taliban suutis korraldada samaaegselt mitu rünnakut erinevates paikades, näitab nende head organiseeritust.
Afganistani kaart

Taliban üha tugevam

Taliban – rikas, hästi relvastatud ja hea väljaõppega sõjaline organisatsioon – toetub idamaisele islamikultuurile.Tema eesmärk ei ole mitte ainult võtta üle võim Afganistanis, vaid ka demonstreerida NATO liitlastele oma üleolekut.

BBC Kabuli korrespondent Bilal Sarwary analüüsib, miks on Taliban nii tugev. NATO on ju viimase 10 aasta jooksul investeerinud sadu miljardeid dollareid Afganistani armee väljaõppesse ja infrastruktuuri rajamisse, kuid näib, et see pole ikka veel küllalt.

NATO esindaja Simon Gass ütles uuditekanalile Euronews antud intervjuus, et suured investeeringud on end igati õigustanud ja et Afganistani armee ja politsei on muutumas üha võimekamaks. Alles paar nädalat tagasi kinnitasid julgeolekujõudude juhid pressikonverentsil, et Taliban pole enam võimeline suuremaid rünnakuid korraldama. Ometi põrmustus see arvamus eelmisel pühapäeval – selgub, et Talibanil on küllalt potentsiaali. Kuidas muidu suutsid mässulised koguda nii suurel hulgal relvi ja lõhkeainet ning neid hoonetesse peita?

Sarwary on Afganistanis viibides ka märganud, et NATO liitlastes, Karzai administratsioonis ja kohalikes korrumpeerunud võimudes pettunud afgaanid pöörduvad üha suuremal arvul Talibani rüppe. Ta väidab ka, et paljudes kaugemates külades, kus formaalselt oleks võim nagu valitsuse käes, eelistatakse hoopis Talibani.
Kui Kabulis on hoogsalt arendatud infrastruktuuri ja haridussüsteemi, siis maapiirkondades valitseb endiselt kirjaoskamatus ja vaimupimedus. Seetõttu saabub küladest Kabuli arvukalt ärksama ellusuhtumisega põgenikke lootuses leida seal haridust, tööd ja paremat elu. See pole kerge. Nad elavad telklinnakutes. Alles hiljuti külmus NATO baasi lähedal asuvates telkides surnuks üle 20 lapse.

Talibani psühholoogiline sõda on NATO ja president Karzai toetajate arvu drastiliselt vähendanud. Viimasel ajal on õli tulle valanud koraani põletamise intsident ja tsiviilelanike tapmine USA sõdurite poolt. Taliban on saanud kõige selle tõttu tuult tiibadesse. Nende juhi Mullah Omari isiklikul korraldusel käivad mässulised juba mööda külasid elanikelt makse kogumas ja korraldavad kohtuprotsesse, käitudes üha jultunumalt.

President Karzai mured

Kõik ülalmainitu teeb peavalu president Karzaile ja seab ta keerulisse olukorda, mida veelgi komplitseerivad suhted ebasõbraliku naaberriigi Pakistaniga. Viimane pakub peavarju Talibani mässulistele ja toetab neid mitmel viisil. Paljud analüütikud usuvad, et äsjane rünnak Kabulis kandis Pakistanis baseeruva Haqqani võrgustiku pitserit. Karzai on väitnud, et rahuläbirääkimised Talibaniga võivad õnnestuda vaid juhul, kui Pakistan toetab Afganistani ametlikku valitsust.

Paljud Talibani võitlejad on pärit kohalikest perekondadest. Viimased pole selletõttu mingil juhul nõus tegema koostööd ei NATO ega ametlike võimudega. Perekondlik ja klanni lojaalsus on sealmail kõrges hinnas. Hoolimata sellest, et Talibani käe läbi on hukkunud 80% afgaanidest, soovivad kohalikud alustada selle esindajatega rahuläbirääkimisi.

Samas pole valitsusvägede moraal kiita. Nende märksõnadeks võiksid olla kirjaoskamatus, korruptsioon, narkomaania, relvaäri, deserteerumine ja koostöö Talibaniga. Olgu lisatud, et rünnaku tagasilöömiseks vajati NATO sõjaväelaste ja helikopterite abi. Valus õppetund muidugi!

Afganistani majandus toimib praegu suures osas tänu välisabile. On tõenäoline, et kui NATO lahkub Afganistanist, järgnevad neile ka välisabi organisatsioonid. Mis siis saab?

Déjà vu

15. aprilli rünnak tekitas paljudes afgaanides kõhedust. See meenutas neile USA saatkonna ründamist septembris 2011, ehkki märksa suuremas ulatuses. Teisalt andis see ka märku Talibani võimuihast. Ja liigagi hästi mäletatakse veel selle inimõigusi eirava režiimi olemust ja tegusid.

Ajakirjanik Gwynne Dyer'ile meenutab praegu Afganistanis toimuv Vietnami sõja olukorda 1971. a (NYT, 16.04.). USA valitsus ja NATO liitlased on teatanud oma plaanist lõplikult lahkuda Afganistanist 2014. a. Samasuguse avalduse tegi ka president Richard Nixon a 1971, lootes saada teist korda valituks USA presidendiks. Dyer leiab, et Taliban on juba võitmas Afganistani sõda, nagu põhjavietnamlased olid omal ajal võidukad Lõuna-Vietnamis. Sealne nukuvalitsus püsis võimul vaid kaks aastat. Kui kaua suudaks Talibani surve all vastu pidada Karzai või mõne teise presidendi valitsus Afganistanis?

USA kol-ltn Daniel Davis, kes on kahel korral teeninud Afganistanis leiab, et Afganistani eduloo ja tegeliku olukorra vahel haigutab kuristik. Mõttetult hukkuvad NATO sõjaväelased ja kohalikud tsiviilelanikud. Ehkki kol-ltn Davis on sellest informeerinud USA Kongressi, ei taheta selle ebapopulaarse teemaga praegu tegelda, sest on ju valimiste-eelne aeg.

Kuigi Afganistanis on viimase 10 aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi eriti hariduse ja infrastruktuuri vallas, näib selle riigi tulevik vähemalt praeguste sündmuste valguses siiski üsna tumedana.

Elle Puusaag

Read more