Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja. Ja Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!“ Naine aga vastas talle: „Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!“ Ja Jeesus ütles talle: „Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!“ Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud. Mark 7:24-30.
Lugesime, et Jeesus läks majja, soovides, et „keegi ei tunneks teda ära“. Miks? Miks Jumal peidab end vahel? Võib olla oli Jeesus väsinud või hoopis tüdinenud sellest, et inimesed tahtsid näha vaid imesid ja olla lõbustatud (entertained), kuulata head juttu, saada osa toidust ja tervendamisest? Aga kas need asjad ei ole siis olulised ja head: tervis, igapäevane toit ja tark ülesehitav sõna? Kindlasti on, aga võib-olla on seal midagi rohkemgi olulist? Mis see siis võiks olla?
Piiblist loeme, kuidas Jeesus peitis end inimeste eest mitmel korral, vahel isegi nende keskelt läbi kõndides, nii et nad ei pannud teda tähele ega saanud teda kinni võtta (Jh 8:59). Kord läks Jeesus pühade ajal Jeruusalemma rahva keskele, kuulates mida inimesed temast räägivad, ilma et keegi teda märkaks (Jh 7:10-13). Luukas kirjutab, kuidas Jeesus kõndis kahe oma jüngriga Emmause küla poole, kuulates, kuidas nad teda taga leinasid. Ta seletab neile Piibli põhjal iseendast ja siiski nende silmad on peetud teda nägemast. Alles hiljem, kui Jeesus murrab neile leiba söögilauas, siis järsku nad „näevad“ teda endi keskel. Siis alles nad mõistavad, mida nende süda oli neile andnud tunda Tema lähedusest juba teel olles. (Luuk. 24:13-35)
Võib olla Jeesus on lihtsalt peidus neile, kes teda ei otsi? Jeesus tõotas, et kus kaks ehk kolm on Tema nimel koos, seal on Tema nende keskel (Mt 18:20). Kas võib see olla, et Jeesus on peidus ka meie keskel? Me räägime Jeesusest, tema elust ja imetegudest, aga võib-olla me ei otsigi Jeesusega osadust?
Meile ei ole öeldud, mis oli see lapse haiguse nimi, vaid lihtsalt, et see laps oli vaevatud ebapuhtast vaimust. Aga kuidas see avaldus selle lapse elus ja käitumises? Me ei tea seda, kuid teame, et tema ema süda oli mures ja otsimas Jumalalt abi oma lapsele. Ta kuulis inimeste käest, kus Jeesust võib leida ja otsis, uskudes, et Jeesus suudab teda aidata. Jeesus ei saa varjule jääda otsiva südame eest.
Jeesus kõnetab seda naist sõnadega: „Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!“ Meile jääb teadmatuks, kas ja kuidas need sõnad täpsemalt selle pere elukommete ja harjumustega seotud olid.
Arvatakse, et need sõnad räägivad sellest, et Jeesus oli tulnud esmalt Iisraeli rahva „kadunud lambaid“ aitama ja kutsuma neid tagasi Jumala ligi. Alles hiljem, pärast Jeesuse surnuist üles tõusmist, läkitab ta oma jüngrid kuulutama evangeeliumi kogu maailmas, õpetama ja ristima kõiki kolmainu Jumala nimesse. Apostel Paulus kutsuti veel hiljem just paganarahvale evangeeliumi kuulutama.
See ema kummardub Jeesuse ette ja palub, et ta tütar saaks osa Jumala armu annist, mida Jeesus on tulnud maailma jagama. Kas on see ka meie palve, et meie rahva noored võiksid omada vaimset tervist? Et meie laste mõtted, sõnad ja teod võiks olla tõe ja armastuse vaimust juhitud?
Jeesus lasi end sellel emal leida ja ta kuulis tema palvet. Usun, et Jeesus andis ka kogu sellele perele uuel viisil näha iseendid Jumala armust osa saanuna.
„Ja te otsite ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teid mind leida, ütleb Jehoova…“ (Jer 29:13,14)
