Võib-olla oli see nädalatepüha, millest on juttu Johannese evangeeliumi 5. peatükis: „Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.“ Hiliskevadesse jääva nädalatepühaga tänati Jumalat nii lõikuse kui Siinai mäel antud Seaduse eest.
Jeesus tuli Jeruusalemma ja läks sedapuhku läbi linnaserval asunud kümblusasutusest, mida tuntakse kui Betsata tiiki. Betsata tähendab „halastuse koda“ ning sellega tegemist oligi: sinna oli kogunenud hulk haigeid, kes lootsid terveks saada. Evangeelium kirjeldab seda lootust nii: „Aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli.“
Pühad on läbi aegade olnud inimeste jaoks olulised: ühelt poolt vaheldusena, mida me kõik vajame, teisalt aga võimalusena oma elu korrastada ning selle üle mõtiskleda, mis on elus tõeliselt tähtis. Olgu tegemist perekondlike või üldrahvalike, ilmalike või usupühadega, enamusele meist meeldib pühi pidada. Kui neil ainult poleks liiga tugevat raha maitset – on kummaline näha juba augustis poodides jõulukaunistusi kõrvuti halloweeni ja tänupüha kraamiga.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
