Elame ajal, kui suur osa lääne ühiskonnast oskab püha, millega tähistatakse Jumala Poja ülestõusmist surmast, seostada kõige enam jäneste, kanade ja munadega. Kanadas läbi viidud küsitluse järgi tähistas sel aastal ülestõusmispühi (kas siis kristlikus või sekulaarses tähenduses) ainult veidi üle 60% inimestest. See on 13% vähem kui eelmisel aastal. Eks see ole osa üldisest ühiskonna kirikust kaugenemisest. Alles aastal 2006 vastas 73% kanadalastest, et nad usuvad, et Jeesus suri ristil ja tõusis kolmandal päeval surnuist.
Vaatamata inimeste sekulariseerumisele või kirikust kaugenemisele jäävad inimeste põhivajadused muutumatuks. Ja üks inimese põhivajadustest on lootus. Rabi Hugo Gryn jagas oma poisipõlve kogemustest Auschwitzis. Toiduvarud olid kasinad ja vangid korjasid üles ning säilitasid iga väiksema toidukübeme. Kui saabus Hanuka festival, mäletab Hugo, kuidas ta isa võttis tüki margariini ja kasutas seda noore Hugo õuduseks festivalitule süütamiseks. Kui isalt küsiti, miks, vastas isa: ,,Me teame, et ilma toiduta on võimalik elada kolm nädalat, kuid ilma lootuseta on võimatu kolm minutitki korralikult elada.“
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
