Tänagi kasutatakse sõna ,,heureka“ millegi avastamise või mingile selgusele jõudmise kontekstis. Sarnane tähendus on ka eestikeelsel sõnal ,,kirgastumine“. Täna, Issanda muutmise pühal ehk kirgastamispühal, loetakse teksti, kus Jeesus läheb oma lähimate jüngritega mäele ja seal toimub midagi erilist. Neile ilmuvad Mooses ja Eelija ning taevast kostab Jumala hääl: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!“ Ja sellest hetkest nägid jüngrid Jeesust teise pilguga. Loomulikult toimus transformatsioon ka Jeesuse elus ja sai tõeks prohvet Jesaja kirjutatu: ,,Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust!“ (Js 60:2), aga suurem muutus toimus jüngrites ja nende nägemisvõimes. Kui nad mäele olid läinud sõbra, erilise õpetaja, prohveti ja imetegijaga. Siis seal mäel nägid nad Jeesuses Jumala Poega. Jeesus ei muutunud seal mäel Jumala Pojaks. Jeesus oli seda algusest peale. Muutus jüngrite võime näha ja mõista. See oli nende ,,heureka“ moment. Kuigi kui aus olla, siis hiljem selgub, et ega nad siiski kuigi paljust aru ei saanud ja lõpuni ei mõistnud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
