Jeesus kuulutas oma maapealse teenistuse ajal peamiselt Kuningriigist, mis ei ole siit maailmast. Ta kutsus inimesi valmistuma selleks, mis on ootamas pärast siit lahkumist. Tänane tekst on osa vastusest juutide küsimusele: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?“
See küsimus ei sündinud murest oma isikliku saatuse või südame olukorra pärast. Pigem tundus küsija oma olukorras kindel olema ja küsimus oli ajendatud puhtast uudishimust teiste käekäigu osas. Sisuliselt vastab Jeesus sellele nii: ,,Ära muretse teiste pärast. Neid, kes Jumala riiki pääsevad on nii põhjast kui lõunast, idast ja läänest. Vaata, et sinagi nende hulgas oleks, sest mõnigi väga enesekindel võib leida end ukse taga ja Kuningriigis võime kohata neid, keda me poleks iialgi sinna osanud oodata.“ Küll on hea, et inimeste igavene saatus ei ole ühegi inimese, vaid läbinisti õiglase Jumala otsustada.
Kogu evangeeliumi õpetus räägib Jumala kutsest inimesele: ,,Tulge minu juurde…“ Aeg-ajalt saabub meie postkasti kutseid erinevatele üritustele. Vahel on need sündmused vaid valitutele. Me võime olla väga meelitatud ja liigutatud, et meidki on nende hulka arvatud, kuid reaalselt saame me sellest sündmusest osa alles siis, kui paneme sobivad riided selga, istume autosse või astume ühistransporti, sõidame sündmuse toimumispaika ja siseneme hoonesse, kuhu meid kutsutud on.
Kuningriigist osa saamisel on kaks poolt. Me vajame kutset ja me peame otsustama, mida selle kutsega peale hakkame. Selleski lõigus ütleb Jeesus, mida meie tegema peame: ,,Võidelge, et minna sisse kitsast uksest…“
Oled sa märganud, et oma elu raisata on oluliselt lihtsam, kui elada mõtestatult. Oma tervist rikkuda on palju lihtsam, kui elada tervislikult. Pühapäeval kirikusse minna nõuab palju suuremat eneseületamist kui kodus teleka vaatamine või poodi minemine. Jeesus viitab siin vaimulikule võitlusele. Meie saatuse pärast käib võitlus ja kui meie ei võitle, siis otsustatakse meie saatus meie eest. Ja see, kes otsustab, ei ole Jumal, sest Jumal austab meie vaba tahet.
Jumalariiki ei satu mitte keegi vastu inimese enda tahtmist. Taevas ei ole kedagi, kes on seal, kuna ema või naine käskis või põhjusel, et vastu minu tahtmist endale aru andmata mind kunagi ristiti. Jumala riigis on ainult need, kes on vastu võtnud Jeesuse kutse ning on otsustanud teha kõik endast sõltuva, et sellele kutsele vastata.
Kord, kui Jeesus oli vestelnud Jaakobi kaevu ääres Samaaria naisega ning rääkinud naise ellu prohvetlikult asju, mida ta ei saanud teada, läks naine tagasi külla ning tuli tagasi koos külarahvaga ning iseloomustas Jeesust nii: ,,Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja.“ (Jh. 4:42) Jeesus ise ütleb Nikodeemusele: ,,Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.“ (Jh 3:17) Küll on hea, et Jeesus ütles, et inimesi tuleb Kuningriiki nii idast kui läänest, põhjast kui lõunast… See tähendab, et Tema kutse on meile igale ühele. Vastus on aga meie käes.
Jumal, Sa kutsud inimesi kõikide rahvaste hulgast oma riiki. Lase meil Sind usus ära tunda ja luba meilgi olla nende hulgas, kes Sinule loodavad ja Sind tunnistavad. Aamen.
