Vanast Testamendist võime lugeda, kuidas Prohvet Joel kuulutas igiammusel ajal meeleparandust: „Pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest Tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja Tema kahetseb kurja!“ Jl 2:13
Kui Jumal on kannatlikult armuline, siis on ka inimene Jumalaga rahul. Inimellu mittesekkuv ning headust ja armastust esindav kõrgem võim on aktsepteeritav isegi paljude poolt, kel usuga Jumalasse (ja nende arvates ka Jumalal nedega) mingit pistmist pole. Küll on aga inimesel Jumalale palju ette heita niipea, kui Piiblis räägitakse kohutmõistvast Jumalast. Reeglina arvab inimene, et Looja on teiste pahategude suhtes jõuetult leebe ja arvaja enda eksisammukeste suhtes ülekohtuselt karm. Enesekesksuse patt seisnebki selles, et osatakse näha Jumalat üksnes konkreetse vaatleja enese vaatenurgast. Nii paistabki kõiksuse Looja vaataja isekuse kõverpeeglist hoolimatuna ja ülekohtusena.
Vanast Testamendist leiame lugusid, kus Jumal kahetseb karistust, mis inimestele on osaks saamas või saanud. Aga mida Tema kahetsemise all tegelikult mõista tuleb? Näiteks prohvet Joona loo lõpus kirjeldatakse Niinivee elanike meeleparanduse tulemust: „Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda.“ Jn 3:10
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
