Rahva seas on kõnekäänd ,,Ärge laske maha sõnumitoojat!“ Sellised sõnumitoojad võivad olla teadlased, kes edastavad infot tegelikkusest, mis ei pruugi olla kõige meeldivam. See võib olla arst, kes annab teada raskest diagnoosist. See võib olla õpetaja, kes edastab perele infot probleemidest, mis on seotud nende lapsega. Jumal kutsus Moosest, et ta läheks vaarao juurde ja ütleks, et ta laseks sadu aastat teda orjadena teeninud Iisraeli rahva minna Egiptusest välja. Lihtsalt niisama. See oli kordades hullumeelsem plaan, kui Eesti saadikute ettepanek Moskva parteikonverentsil 1988. a 16. juunil, kus taotleti liiduvabariikide suveräänsuse tagamist, õigust oma riigikeele ja kodakondsuse sisseviimiseks ja hariduspoliitikat, mis arvestaks ajaloolisi, rahvuslikke ja kultuuritraditsioone, isemajandamisel.
Arusaadavalt tundis Mooses, et kõrbes lambaid karjatava mehena ei ole ta selleks ülesandeks pädev ega kohane. Aga ta mõistis, et tähendusrikkuse ja meelevalla tema edastatavale sõnumile annab isik, kes teda läkitab ja nii ta küsib Jumalalt Ta nime, mille peale Jumal vastas: „Ma olen see, kes ma Olen!“ Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: ‘Ma Olen’ on mind läkitanud teie juurde.“
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
