Meie pühitsemise tähendus on hästi väljendatud nendes Jeesuse sõnades: ,,Hingamispäev on tehtud inimese pärast, ja mitte inimene hingamispäeva pärast!“ (Mt 2:27) See tähendab, et kõik seadused, usutunnistused ja traditsioonid on tähtsad ja kasulikud, aga me peame meeles pidama ja arvesse võtma, et kõik need on tehtud inimestele ja mitte inimesed nendele.
Aga kuidagi oli juhtunud aastasadade möödumisega, et kõik see oli olnud pahupidi pööratud. Kuulekus inimeste poolt tehtud seadustele oli asetatud aluseks vahekorrale Jumala ja inimkonna vahel. Jeesuse armsast kutsest Hea Karjase järgimisele oli sepitsetud üks nõudmine kuuletuda karjaprintsiibi seadustele, nagu defineeritud kreeka filosoofia poolt ja maksma pandud rooma võimuga. Aga sellega me täna ei tegele. Süüdistav näpuga näitamine nende kontidele, kes ammu juba surnud on, ei tee elu tähendusrikkamaks tänapäeval!
Kaua oli Martin Luther otsinud rahu Jumalaga. Ta oli järginud kõiki neid meetodeid, mida selleaegne legaalne Rooma kirik nõudis. Viimaks aga leidis ta selle rahu mitte kõigis Rooma kiriku kommetes, vaid lihtsalt Jumala sõnas. Nüüd ta tahtis seda avastust oma kolleegidega debateerida – see oli kõik! Aga mis siis järgnes, oli üks arutlus, mis vaputas maailma siis ja on seda tegemas tänaseni!
Lutheri positsioon ei olnud keeruline. Kus evangeelium on puhtalt kuulutatud ja sakramendid on õigesti toimetatud, seal on Jeesuse kirik. Rohkem ei tohi nõuda.
Niisiis, usupuhastus ei tohi olla lihtsalt mingi ajalooline juhtumus. Ta peab olema üks pidevalt arenev protsess. Kas ei ole mitte parem, et meie ise teeme midagi, selle asemel, et ainult pühitseda seda, mida meie esivanemad on teinud? Elus pole mitte nii palju tähtis, kus me seisame, vaid mis suunas me oleme edasi liikumas. Inimesel ei ole vaja mingit võimsat usku paigal seista, kui maailm on temast mööda minemas! See koht, kus me seisame, on tähendusrikas ainult siis, kui see on tegelikult stardiplatvorm edasi liikumisele.
Meie igapäevane palve peaks olema: Reformeeri, uuenda oma kirikut, Issand – alates minust! Aamen!
