Jeesuse teine tulemine teeb uskmatutele nalja, skeptikutes tekitab kahtlusi, fanaatikutes haiglast huvi, osades uskujates hirmu ja teistes rõõmsat ootust. Kirikuaasta algus – advendi aeg – tuletab meelde, et kristlik kirik ootab. Jah, me kõik ootame jõule, kuid veel enam. Meile meenutatakse, et meie jaoks ei ole üldse nii oluline Jeesuse esimene tulemine ja kõik sellega seonduv, vaid meid on kutsutud üles olema valmis Jeesuse teiseks tulemiseks. See teema ei olnud Jeesuse kõnedes ja apostlite õpetuses midagi kõrvalist ja juhuslikku, vaid pigem valdav. Me leiame Uuest Testamendist üle 300 kirjakoha, mis viitavad Jeesuse teisele tulemisele Kuningate Kuningana.
Üks suurimaid vigasid, mida me lõpuaegadest rääkides sageli teeme, on see, et me kipume rohkem rääkima Kristuse vastasest ja tema tööst, kui saabuvast Kuningast – Jeesus Kristusest. Samamoodi võime me oma argielus keskenduda enam sellele, mida kurjus on tegemas ja teinud, jättes tähelepanuta või tahaplaanile kõik imed, mida Jumal on meie ümber, meie sees ja meie läbi teinud ning selle, et meid ootab ees rõõmus kohtumine oma Päästjaga. Meie lunastus läheneb.
Kontekst, millega seoses Jeesus ütleb: “Tõstke oma pea…”, on seotud maailmas esile tulevate raskuste ja katastroofidega – sõjad, näljahäda, maavärinad, rahutused… Kõige selle hirmuäratava loetelu peale ütleb Ta: “Tõstke oma pea ja vaadake üles!”
Üks turist peatus Šveitsi alpides ühes hotellis. Ühel varahommikul ärkas ta maavärinat meenutava heli peale. Ta kargas voodist välja ja jooksis hotelli registratuuri ja küsis kõlanud hääle kohta. Kas mäed varisevad kokku? Administraatorilaua taga istuv mees seletas rahulikult: “Härra, me oleme mäeaheliku lääne küljel. Päike tõuseb idast ja jää ning vesi paisuvad sooja päikese käes. See paisumine tekitabki mägedes seda mürisevat häält. See ei ole maailma lõpp. See on uue päeva algus!”
Nii on selle maailma koledustegagi. Kellegi jaoks on kõik see hingematvalt hirmus ja lootusetu – kõige lõpp. Teise jaoks kostavad kõige selle sees läheneva Päästja sammud – uue päeva algus.
Johannes kirjutab evangeeliumis, kuidas Jeesus valmistab oma jüngreid (ja ka meid, kes me täna seda loeme) ette saabuvateks kannatusteks. Ta nimetab erinevaid maailma tabavaid kannatusi, milledest inimesed peavad läbi minema. Aga kõige selle kokkuvõtteks lisab: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.” (Jh 14:1-3)
Jätkugu meil heal päeval piisavalt silmi ja südant Jeesusele, et kord keset kriise ja kannatusi oleks meil, kelle poole julgelt oma pead tõsta.
Õnnistatud jõuluaega!
