Estonia kontserdisaalis esitasid Eesti Filharmoonia kammerkoor ja solistid Hanna-Liisa Võsa ning Lauri Liiv Kaspar Männi käe all Ehala laule tema lastemuusikalidest ja filmidest. Esimesest kontserdi poolest jäid mulle eriliselt meelde „Peeglilaul” lastenäidendist „Lumekuninganna” (esitajaks Filharmoonia kammerkoor) ja soololaul „Põlev puu” läti mängufilmist, kus on juttu lätlaste legendaarsest laulumeistrist Raimonds Paulsist (esitajaks Hanna-Liina Võsa). Mõlema laulu tekstiautoriks on Ehala kauaaegne loominguline partner, luuletaja Leelo Tungal. Nautisin ka Ehala klaveriimprovisatsioone – kes siis ikka tema muusikat paremini interpreteeriks kui mitte maestro ise!
Kontserdi teine pool algas avamänguga muusikalist „Arabella” – see muusikal esietendus mõned aastad tagasi Birgitta Festivalil Tallinnas. Sellele järgnes viis „Laul surnud linnust” nõukogude ajal suurt populaarsust kogunud muusikalist „Johnny”, mis toodi lavale Noorsooteatri suurel laval Salme tänava kultuurikeskuses. Laulu esitas Lauri Liiv. Filharmoonia kammerkoori esituses kõlas ülimalt kaunis „Vaikuse laul” Doris Kareva luuleridadele, millele järgnes „Laul inimlikkusest” Saaremaa ooperipäevade jaoks kirjutatud lastemuusikalist „Käsikivi kosmosest”. Kontsert lõppes EBU muusikapäeva temaatikast lähtudes lauluga „Jõuluingel” Leelo Tungla tekstile. Kommentaariks sellele laulule ütles helilooja, et algselt oli see tal ilma sõnadeta vokaliis ja alles hiljem kirjutas Leelo Tungal instrumentaalloole teksti juurde.
Kuna Olav Ehala on heliloominguga tegelemise kõrval olnud ka aktiivne ühiskonnategelane, siis tuli Tallinna linna poolt teda tervitama abilinnapea Mihhail Kõlvart, et Ehalale üle anda Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. Varem on selle preemia pälvinud Valli Lember-Bogatkina, Valter Ojakäär, Eino Baskin ja Eri Klas – kõik väga tuntud kultuuriinimesed. Kuna Ehala on olnud pikka aega Heliloojate Liidu juht ja arvukate žüriide esimees ning armastatud telenägu, siis on tal palju häid sõpru paljude muusikat armastavate inimeste seas. Aplausitorm ja braavohüüded kontserdi lõpus ainult kinnitasid seda.
Tahaksin selle jõululoo lõpetada Olav Ehala eel käinud Heliloojate Liidu esimeeste mälestuseks Leelo Tungla luuleridadega, mida Leelo on kirjutanud pühendusega oma abikaasale, heliloojale Raimo Kangrole. Raimo Kangro oli Helilooja Liidu esimees pärast Lepo Sumera surma 2000. aasta juunis. Tänaseks on ka Kangro meie seast juba lahkunud.
/…/ Ei, olen kell, mis kumedast metallist –
ükskõik kui kallist – puutumatult tumm.
Mis hinnalistes kelladeski kallist
on – nende haigetsaava hääle lumm/…/
(Katkend Leelo Tungla luuletusest „Avamine”)
Sirje Vihma-Normet