Nagu paljud teise põlvkonna eestlased Kanadas, on Anita sündinud ja üles kasvanud Torontos. Ema, Ingrid Laane, on pärit Paidest ja isa, Erik Saar, Tartust. Mõlemad olid teismelised, kui Eestist põgeneti ja Rootsi jõuti ja sealt edasi Kanadasse. Eestlastest vanematega peres oli päris tavaline, et omavahel räägiti ainult eesti keeles, nii et kui lõpuks kooli jõuti, siis polnud kohalikust keelest õieti mingeid teadmisi. Anita meenutab, kuidas ta ühe kontrolltöö ajal tahtis õpetajalt üle küsida, kas ta ikka ülesandest õigesti aru sai, kuid õpetaja oli tema kurvastuseks teatanud, et tal pole luba õpilasi aidata.
Anita on olnud eesti täienduskooli õpilane ning pidas isegi õpilaste nimel lõpuaktuse kõne. Ta ütleb kooli kohta veel: ,,Kool oli tore, leidsin sealt sõpru, kes mul siiani alles, õppisin keelt ja kirjandust ning sain uusi teadmisi ajaloo ja maateaduse kohta, mis tänapäevani veel meeles. Eriti toredad olid muidugi vaheajad, kui sai osta maiustusi, mis me siis portfelli peitsime ja salaja õpetaja eest tunni ajal sõime. Vahel mõtlen ka sellele, kuidas õpetajad jagasid oma läbielamusi sõjast. Ma ei unusta neid kunagi ning mõtlen, kui õnnelikud oleme siin Kanadas.“
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
