18.-24. aprillini tähistatakse Kanadas vabatahtlike nädalat (National Volunteer Week). Meie ühiskonnas on palju tublisid vabatahtlikke, keda leiab ikka ja jälle erinevate tegevuste juurest. Kus abi vaja, seal lüüakse käed külge, soovimata öelda ei, kui on teada, et abi on vajalik ja teretulnud. Üks sellistest tegutsejatest on Helle Arro, kes on aastakümnete jooksul olnud rohkete ettevõtmiste juures, lükanud käima ja vedanud erinevaid tegevusi, panustanud organisatsioonidesse, olles erinevatel positsioonidel jpm. Kõike seda on ta teinud rõõmu ja rahuloluga, mitte vaid kohusetundest.
Helle on enda sõnul alati sattunud kohtadesse, kus näeb, et oleks abi vaja, ja ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, vaid mõelnud: ma vist tulen sellega toime.
*
Helle (sünd. Veel) sündis Hiiumaal ja oli 8-kuune, kui nende perel tuli septembris 1944 kodust põgeneda. Isal oli esialgu naabritega kokkulepe paadiga põgenemiseks, kuid paat hävitati ja tuli leida uus võimalus. Saabus teade, et viimane laev lahkub Hiiumaalt Õngu rannast – isa oli parajasti naabrite juures abiks, ema oli linnast koju tulemas. Selgus, et on vaid pool tundi, mille jooksul tuli pakkida mõned vajalikud asjad. Hobustega sõideti sadamasse ja aerupaadiga (paadimees oli kulla eest nõus aitama) „Enge“ laeva juurde, mis oli ankrus umbes kilomeeter rannast.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
