Nädala portree: Õpetaja, kelle järgi nimetati suure keskkooli auditoorium

Üks selline on kindlasti Toronto eestlane Ene Lomp, kes on töötanud neli aastakümmet õpetajana Northern Secondary keskkoolis, kuhu teda ka nüüd, pensionil olles, pidevalt asendusõpetajana tagasi kutsutakse. Suure tunnustusena oma kauaaegsele õpetajale austas kool Ene Lompi tema nimelise auditooriumiga.

Ene sündis ja kasvas koos õega Torontos, vanemad Heljo ja Errart Sillart olid noorena kodumaalt põgenenud, abiellusid Inglismaal ja saabusid 1951.a. Kanadasse. Algul elasid nad Walmer Road’il (mis on praeguse Tartu College’i läheduses) ning kolisid hiljem Merton St.-le, kus Ene elas kuni ülikoolini. Keskkoolis käis ta Northern Secondary’s, kus ta ka hiljem aastakümneid töötas – seal oli tollal rohkesti nii eesti õpilasi kui ka õpetajaid.

Tema õpingute ajal oli seal palju eesti õpilasi, kes ülikooli lehe kaudu kontakti said ja moodustasid oma klubi.

Ene perekonna jaoks oli eestlus väga olulisel kohal. Ta käis eesti koolis, oli Kungla rahvatantsija ja Kalev Estienne’i võimleja. Juba varajastest eluaastatest hakkas Ene tegelema muusikaga, mis oli talle väga südamelähedane. Peale pühapäevakooli, 7-aastasena hakkas ta käima viiulitundides Peetri kiriku keldris, õpetajaks Urve Soopere, ja aasta hiljem klaveritundides. Noorena tahtis Ene arstiks saada, kuid hiljem mõtles ümber ja otsustas 13. klassis, et temast saab õpetaja. Talle meeldisid väga keeled, mida ta õppis juba 7. klassist alates, samuti oli ta väga hea kehalises kasvatuses. Peale mitmeid kaalumisi otsustas ta siiski muusika kasuks. Toronto Ülikool tundus kuidagi liiga suur ja Ene valis Western Ülikooli Londonis, kus ta sisseastumiskatsetel viiulit mängis ja sai väga sooja vastuvõtu. Tema õpingute ajal oli seal palju eesti õpilasi, kes ülikooli lehe kaudu kontakti said ja moodustasid oma klubi.