Kuidas Eesti toorainest tehtud huvitavate toitudega restorani mõte tekkis?
Eesti asja ajamine läbi söömise kogemuse on minusse juurtena sisse kasvanud. Olen ise maapoiss ja mulle on loomulik süüa seda, mis ümberringi kasvab. Mu karjääri on tugevalt mõjutanud Pädaste mõis, kus mitu aastat töötasin – seal tegeldi ümbruskonna taludest toidu taldrikule toomisega. Ühel hetkel Tallinnas teisi restorane juhtima asudes oli mul keeruline mõista, miks teised peakokad ei tahtnud seda kasutada. Miks tuleb juurvili, mida võiksime üsna lihtsalt Eesti taludest saada, meile Saksamaalt või Poolast. Kui tuli võimalus oma söögikoht avada, siis tahtsin tõestada, et Eesti on sama äge maa, kui teised kulinaarsed suurriigid. Selleks, et süüa teha, ei pea saadused tulema kusagilt Prantsusmaalt. Eestis kasvav tooraine on väga ilus ja sellest saab suurepäraselt süüa teha. Nii sündiski restoran „Leib“ 2011. aastal.
Kas kõik läks sujuvalt ja viperusteta?
Meie jaoks on see olnud põnev teekond. Alguses polnudki neid talumehi lihtne leida. Usaldus talumeeste ja restoranide vahel oli rikutud väga erinevatel põhjustel ja süüdlast siin polnud. Pidime alguses palju vaeva nägema, et tõestada end talumeestele tõsiseltvõetava koostööpartnerina.
(Pikemalt Eesti Elu Nr. 50/51 2020 paber- ja PDF/digilehes).
Lea Kreinin, Tallinn