Just need laulusõnad iseloomustavad kõige paremini Eesti Maja Sõprade järjekordset üritust jõulukuu esimesel päeval. Armastavate käte ehitud jõulupuu vaatas suure saali keskel armsalt küünla säraga nii noorele kui vanale, kes vaatasid ülespoole, süda palvel.
Kohe pärast vilunud peoperemehe Jaak Järve avatervitust asus vaimuliku rolli Eda Oja, kes luges südamliku ja ivake isikupäraselt isemoodi söögipalve. Mis sellele järgnes, jäägu lugeja kujutlusvõime hooleks. Tükike aega kõneles kogu seltskond vaid kahvliklõbina ja kohvirüüpe keeles.
Pealkirjas kajastatud laulusalmi sõnad jätkusid. (Pikemalt Eesti Elu 9. dets. paberlehest)
Eerik Purje
