Käesoleva aasta novembrikuu kolmandal päeval oli arvukas hulk leinajaid kogunenud Toronto York kalmistu matuseruumidesse, et hüvasti jätta Õnnega, kelle 91 aasta pikkune maine teekond oli lõppenud. Lahkunu lähimad omaksed on abikaasa Guido ja nende pikast harmoonilisest abielust võrsunud neli tütart oma perekondadega. Südamliku ja liigutava leinatalituse viis läbi õpetaja Ando Kass. Pereliikmed meenutasid lahkunut sõnas ja helis. Vanim tütar Elle, kelle häälevärv meeldivalt sarnaneb ema omaga, kaunistas talitust soololauluga. Talituse lõpul koondusid kõik neli õde ema puusärgi ette ja laulsid kaunilt sulavas harmoonias, sümboolselt kinnitades, et päritud vaimuanded pole kaduma läinud ega rakendamata jäänud.
Siinkirjutaja lahkus talituselt teatud süütundega hinges. Kui õpetaja andis soovijaile võimaluse järelhüüeteks, tundsin südames vajadust tõusta, kuid meeltes kohisev tunnete virr-varr manitses paigale jääma. Vaimulik talitus oli liiga ilus, et seda ettevalmistamata sõnavõtuga ära rikkuda. Üritan tagantjärele meenutada meie ühiseid õõtsumisi helilainetel. Laululõng võib näida haprana, kuid seob inimesi hingepidi ja on visa katkema.
