Pühapäeval, 15. veebruaril läks metsa/kiriku tee/ristilt rajale 54 sportlast. Kokku veetis metsas kaks ööpäeva ehk 48 tunni väldanud Karumõmmi laagris 108 kahel jalal suusatajat, kellest enamik Põhjaraja gaidide ja Põhjakotka skautide lipkondade ridadest.
Viimasest lausest tekkis kujutlus/pilt ja küsimus: kui karu/mõmm suusataks, kas ta eelistaks kahte pikka või nelja lühemat suuska? Igal juhul toimuks liikumine nelja/käpukil. Linnud võiksid aga põhi/mõtteliselt nagu meiegi kahel jalal suusatada, kui vaid saaksid. Neljal jalal ega käpal kõndijaid ei suudetud metsas üles lugeda, ainult laagrisse registreerituid – kokku 110. Et kaks juhti jäid haigeks, oli lõpuks 108 osavõtjat, kelle seas 49 noort ja kolm mudilast vanema seltsis. Noorim suusataja oli 3-aastane. Hellakesed ja hundud ei tohigi lumelaagrisse tulla vanemata ja see/tõttu on talvised laagrid Kotkajärvel toredad pere/üritused, kus igas vanuses rahvas lööb käed külge, kus vaja ja vallutab mäe/külge, kus vaja.
Talv on välja/kutse (challenge)
OEH, talvel pole ju nii kerge kõike teha kui suvel. Ei saa ju autoga Kotkajärve laagri/alani sõitagi! Natuke kõrgemale ja kaugemale on võimalik nüüd autosid parkida kui vanasti, sest Eesti tee peale on paari/saja meetri kaugusel Clearwater’i järvest asunud elama kaks peret aasta/ringselt. Seega on tee nende majadeni lume/sahaga puhtaks lükatud. Aga siis algab suusa- ja mootor/saani/rada. Muuseas, lugesin sõidukid üle. Neid oli pargitud 34. Mõistagi ei mahtunud need kõik ühte rivvi tee äärde nagu muiste (vanasti), nüüd on rajatud nende tarvis Eesti tee ja kohaliku lume/saani/raja vaheline väike plats, kuhu autod tihedalt pakiti.
Photo gallery
Fotod: Maaja Uukkivi, Mikk Jõgi ja Riina Kindlam
Kus on abi/käsi vaja? Toidu- ja varustuse transpordiga lume/saanidega, vee toimetamisega kööki, (kust see vesi talvel ime/väel kööki jõuab?), toidu/valmistamisega, toidu/kordade järgse koristamisega, saunade kütmisega… Laagri/alal on ju kaks sauna ja kuuldavasti küdes Kotkajärvel nädala/vahetusel kokku suisa neli sauna ning raiuti kahte naaber/järve jää/augud. On alles valdused!
Kuidas on võimalik sada sööjat Kotkajärve kohvikusse mahutada? Oo, kas sa ei teadnudki, et see Naabri köögiga ühendatud hoone kannab nime Kotkjajärve kohvik? Nii see on juba 70 aastat ja kui vaadata seinale maalitud nimesid, kes seda hoonet aitasid ehitada, siis vähemalt 9 äsja laagris viibinud pere otsese esi/vanema nimi on seal kirjas: Meipoom, Kullango, Tammemägi, Jõe, Silm, Matsina, Vessmann, Timusk, Marley, Jeeger… Küllap oli neid veelgi, aga nii palju sugulus/sidemeid suutsin üles lugeda. Vaata järgmine kord ja otsi sealt oma vana-vanavanemad üles.
Vastus: nii palju sööjaid mahub Kotkajärve kohvikusse, kui neid vahetustesse (shifts) jaotada. Muidu jääb kitsaks, teadsid ette pea/kokk Angie Crossman ja tema abilised Ilmar Kütt, Taimi Marley Hooper ja Ellen Silm Müürsepp, kes igal aastal sõidab kohale Connecticuti osa/riigist USAst. Teiselt poolt piiri Buffalost sõitsid külla, ka juba mitmendat korda lumelaagrisse, gaidijuht Viktoria Hallikäär ja tema kaasa, suur estofiil Kevin Hayes.
LÄKS!
Läks! on eesti keeles käsklus GO! See oleks nagu minevikus öeldud. Nii kiire, et juba läks, läinud. Laagri avasid laupäeva kesk/päeval kiired ja korralikud laagri/juhid Imbi Uukkivi ja Emma Nipernado. Kaks lippu HEISATI pidulikult masti Anton Õunapuu väljakul ja mindi tegudele, ületama… enda seniseid (kuni praegu olevaid) võimeid.
Kui noorte/rühmad olid oma magamis/kotid pere/tares, Raja/tares, pea/majas või Järve/tares lahti rullinud ja karu/mõmmid ehk kaasa toodud KAISU/KARUD või muud kaisu/loomad mugavalt uinakule seadnud, võis väli/tegevus pihta hakata. Ei olnud üldse nii külm, kui viimased mitu nädalat. Vaevalt paar kraadi alla nulli. See säästis neid, kellel kippusid kaelad SALLita külmaks ja sokid märjaks jääma.
Esimene tegevus toimus sega/gruppides kolmes punktis: 1) esma/abi ja karu/ohu ennetamine (safety), 2) laulu kirjutamine ja 3) lume/onni ehitamine. Oht (risk), laul ja onn. Käib töö ja vile koos, nagu laulsid Disney päkapikud. Või kas käib karu ja puder koos nagu muinas/jutus Kuld/kihar ja kolm karu (Goldilocks…)? Kas see on muinas/jutt või päris jutt? Järgneva lingi kaudu saad kuulata seda 7-minutilist õhtu/juttu Viker/raadiost:
https://vikerraadio.err.ee/1608691534/ohtujutt-kuldkihar-ja-kolm-karu
Mõmmi ja Mesi/käpp
Kui küsida praeguste laste käest Eestis, kes on Eesti kõige tuntum karu, siis oleks vastus šokolaadi/tahvlilt ja kommi/pakilt tuttav Mesi/käpp. Teda näeb igal pool: jäätise/paberil ja küpsiste/pakil. Ta on päris osav äri/karu ja MAIAS/MOKK, kellele maitsevad magusad asjad ja kes on nende peale maias. Õnneks on ta ka aktiivne sportlane nagu lume/laagris olijad. Iga tema maiuse paberil on kirjas, kui mitu minutit pead jooksma või suusatama, et selle nämmi (yummy) antud energia ära kulutada. Mesikäpp ilmub ka spordi/võistlustele just nagu meie laagris ilmus lõkke/õhtule karu/mõmm. Või, oo.. vabandust, lõket polnud. Kamin ja ahi olid pimedad. See oli teddy bear’s picnic – karumõmmide piknik ehk eine (söömine) murul. Muru ka polnud ega söömist ka, mis siis?! Tore oli! Olid kaasa toodud mõmmid, esineti vahvate lauludega, mida grupid olid päeval koos kirjutanud ning õpetati uusi laule nagu „vana karu laul“ (Kotkajärve taga rabas), lume/laagrist 1980! Väga tuntud ja armastatud Karu/mõmmi une/laul, mida laulis kuulsaks üks Entel-Tenteli laulu/laps, saab kuulata YouTube’ist. Kati karu on üks teine laulu/klassika, millega tasuks sõprust teha. Üks teine väga kuulus eesti karu on see, kes aitab lugema õppida Mõmmi-aabitsas.
„Mõmm-mõmm“
Kas karu mõmiseb (does it mumble)? Kas karu/koopast kostub „mõmm-mõmm“? Nii teavad eestlased. Aga Kanada karud? Mis häält nemad teevad? Praegu nad norskavad koopas paksu lume all. Aga muidu on neil palju häälitsusi. Nad urisevad (grunt, growl), puhuvad / ähivad (blow) ja haugatavad (woof). Pojad (nii emased kui isased) vinguvad (whine) või nutavad, kui nad on ärritunud ning itsitavad (!) (chuckle), kui nad on õnnelikud.
Me ei näinud karu Kotkajärvel, nad magavad talve/und ja me olime küll valjud (noisy), aga ei äratanud neid üles. Me nägime hoopis juhte igal pool tegutsemas. Hundu/juhtidega sagisid ringi Eerik Randsalu ja Paul Sambla, hellakestega Maaja Uukkivi, abiks Ingrid Kütt, skautide ja vendurite juht oli Tarmo Uukkivi, gaidide juht Maiki Müürsepp, abiks Liina Sadul ja Lia Terts ning vanemgaidide juht Krista Poolsaar.
Võistlus/rada
…oli korralikult hooldatud ja võistluseks valmis. Meil on ju metsas selleks vastav uhke aparatuur! Üks mootor/saani järel tõmmatav kelgu moodi raskus, mis lume all surub, et saaks suusa/raja kaks triipu sisse suruda. Suusa/võistluse eest seisis hea Elin Marley ning see ei alanud pea/maja kõrvalt nagu aasta/kümneid on olnud. Väikestele võib see esimene laskumine (alla/mäge sõit) olla natuke hirmu/äratav ja raske, kui kohe rajalt välja hange sõidad. Seega on tehtud väike suusa/sõbralik muudatus.
Isegi siis polnud see kõik MEE/LAKKUMINE. Nii öeldakse, kui miski on kerge. Esimesel kurvil sõitis esimene, kõige kiirem mees Peter Türk rajalt veidi välja ja kõlas kõva „prõks“! See ei olnud õnneks luu (kont), vaid tema suusa/kepp. Hea, et see ei juhtunud sügavas metsas, siis poleks ta nii kähku (ruttu) saanud asendus/keppi, nagu olümpial raja kõrval treener hädas sportlasele ulatab.
Suusavõistluse paremik oli: Hellakesed, lühike rada 1) Maria Medri 9:47; 2) Maali Hooper 9:51; 3) Maila Bradley 10:44. Hellakesed, pikk rada 1) Aivi Teene 21.02; Helve Hess 42:45
Hundud, lühike rada 1) Madis Sambla 9:53; 2) Jude Sambla 10:02; 3) Viggo Bousquet 10:40; 4) Kalev Trei 10:55; 5) Leo Hess 13:31. Hundud, pikk rada 1) Markus Randsalu 14:48; 2) Felix Randsalu 19:44; 3) Henri Didzbalis 22:55; 4) Julius Roos 25:41. Eel-hundud Björn Bousquet 12:09; August Didzbalis 34:10
Gaidid: 1) Agnes Remerowski 23:16; 2) Hanna Didzbalis 24:45; 3) Kaili Pajo 27: 37; 4) Vera Remerowski 28:05; 5) Mia-Liina Hess 28:10; 6) Olivia DiBiase 28:16; 7) Connor Gaunt 28:43; 8) Julia Gaunt 28:59; 9) Kaia Pajo 29:25; 10) Eva Bradley 30:09
Skaudid: 1) Heiki Pajo 18:26; 2) Heikki Hess 20:32; 3) Lukas Zifkin 24.23; 4) Loke Bousquet 30:00; 5) Rowan Remmel 30:29
Vanemgaidid: 1) Kati Türk 16:09; 2) Ariana Puust 26:10; 3) Tuuli Leivat 27:04: 4) Eila Uukkivi 29:08; 5) Leila Sehr 30:03; 6) Andrea Sehr 30:10
Vendurid / vanemskaudid: 1) Mikk Pajo 15:59; 2) Timo Spence 17:49; 3) Karu Soots 18:03; 4) Lukas Puust 18:59
Gaidjuhid: 1) Liina Sadul 18:40; 2) Katrin Tamm 19:26; 3) Krista Poolsaar 25:18; 4) Imbi Uukkivi 32:48; 5) Rosie Kütt 33:19; 6) Emma Nipernado 33:32
Masterid: 1) Peter Türk 10:51; 2) Eerik Randsalu 11:23; 3) Paul Sehr 17:05; 4) Erik Bousquet 17:15; 5) Riina Kindlam 19:43; 6) Robi Trei 25:22; 7) Esko Remmel 29:05
Võistlus oli vaid pühapäeva algus. Tänu Ontario perekonna/päevale, mis kingitud vaba/aja veetmiseks veebruari teisel esmaspäeval, oli aega ja tegevust küllaga. Ja üks tore öögi veel ees.
Järgnes metsamäng, lippude vallutamise vaimus (noored Eestis ütlevad ka „lipukas“), mille olid korraldanud ja juhtisid vanemgaidid Eila Uukkivi ja Tuuli Leivat koos vendurite Aleks Altosaare ja Mikk Pajoga.
Kas vahepeal jõudsid noormehed end korralikult saunas veel pesta, ei tea. Kuid kaela/rätid ja vormi/pluusid tuli selga panna, kuna ees ootas pühalik tõotuste andmine. See on tihti toimunud ka öö/pimeduses tõrvikute valgel. Tänavu peale/lõunal ikka tõrvikute tule/kumas. Oma hundu/tõotuse ehk -lubaduse andsid Julius Roos ja Björn Bousquet, skautide ridadesse astusid Heiki Pajo ja Loke Bousquet (hääldatud „Luke“, ka e on välja hääldatud) ning venduriteks / vanemskautideks said Timo Spence ja Lukas Puust.
Õhtul lahvatas tants ja trall pea/majas. Vahe/peal käidi saunas. Mõni ka jää/augus. Seda ei saa ju iga päev! Jää on muu/seas üle 40 cm paks, teadsid rääkida sellest läbi puurinud või saaginud mehed.
Järgmisel hommikul oli juba suur koristamine ja kokku/pakkimine. Kiire noorte küsitlus andis tulemuse, et lemmik tegevused olid ei muud kui ikka saun ja suusatamine.
Selline mõnus tuule/vaikne autodeni kulgev viimane suusasõit koos Eesti teel. Viimane vaid selleks hoo/ajaks Kotkajärvel. Uute radadeni, ikka koos ja värskes vaimus! Iga kord veidi tugevama ja targemana.
Esmaspäeval, 16. küünla/kuul oli ilm päikeseline, nagu ka võistluste hommikul oli olnud, kuid nüüd oli lumi juba veidi muutunud. Tunda oli, et suusk enam nii kiire polnud ja jope/lukud ei tahtnud kinni püsida, paksemad kihid palusid valjult, et neid ära võetaks. Selline mõnus tuule/vaikne autodeni kulgev viimane suusasõit koos Eesti teel. Viimane vaid selleks hoo/ajaks Kotkajärvel. Uute radadeni, ikka koos ja värskes vaimus! Iga kord veidi tugevama ja targemana.
Oluline statistikaline PS – Laagris oli kõige enam levinud nimi Mikk (3) ja Erik (3, Eerik, Erik ja Eric). Aga suurim ime oli, et Karumõmmi laagris osalesid Karu ja Björn. Karu Soots juba neljandat või viiendat korda, ei osanud ta täpselt mäletada ja Björn Bousquet esimest korda. Björn tähendab rootsi keeles karu ja Rootsist ongi pärit Björni ema.
Üks tuntud väljend vist ei kõlanud ka laagris. Või siiski?… „Situ ruttu, karu tuleb!“ On lihtsalt selline eluline tegevus, millest üle ega ümber ei saa, nagu Kotkajärvel kempsus ehk peldikus / latriinis käimine. Seda võib öelda siis, kui keegi mökutab, et mine ometi kiiremini. Võistlus/raja ääres sobiks hüüda: „Lidu ruttu, Karu tuleb!“ (liigu, silka, punu, leegi, kima, KIHUTA!) Olgu siis Karu rajal kannul või karu vaikselt ärkamas.
